Coachimine oli minu jaoks võõristav sõna -  treenimine, midagi füüsilist, nagu spordis. See, et vaimses tegevuses ja juhtimises saab kedagi treenida, tundus kummaline. Nüüd tean, et coaching, see on oskuslik küsimuste küsimine, inimese suunamine küsimustega.

Enne coachingut arvasin, et minu probleem on hoopis teises kohas. Kui leidsin õige probleemi üles, mis siis tegelikult on viltu, oli see ahaa elamus. Lahendused tulid juba loomulikult. Need olid minu enda see olemas, aga ma ei osanud neid üksinda üles leida.Läbi küsimuste  küsimise, läbi mõtlemise analüüsimise sai hakata lahendusi otsima, lausa mitu varianti välja mõelda, kuidas edasi minna. Ja ma mõtlesin need ise välja.

Igasugused nõuanded on kellegi teise mõtted ja ideed,  mis mind liikuma ei pane. Kui ma olen ise lahendused välja mõelnud, siis need ei ole võõrad, on minu omad ja panevad mind liikuma.

Alguses oli müür ees – mul ei ole lahendusi, mida mina saan teha – siis coahing avas mu silmad nagu kassipojal – jah, saan küll teha. Minu jaoks igati kasulik kogemus, ma arvan, et mul läks superhästi.

Merike Sepp 
Balti Logistika AS teenindusjuht