Sisene

Logi sisse

Kasutajatunnus *
Salasõna *
Remember Me

Blogi

Küsimus pole selles, kas kurvad asjad juhtuvad, vaid selles, millal need juhtuvad ja mida peaksime teadma, et kannatanut tema töökohal kõige sobivamal moel toetada. Raske haigus või lein mõjutab inimest tööl ning juhtidel ja kolleegidel on erinevad võimalused töötaja toetamiseks ning tema töövõime taastamiseks.
Atle Dyregrov on Eesti vaimse tervise valdkonna spetsialistidele hea õpetaja ja superviisor olnud Estonia katastroofist saati. See on tema esimene selleteemaline avalik loeng Eestis juhtidele, keskastme juhtidele, personalijuhtidele- ja spetsialistidele, psühholoogidele ja teistele, kes hoolivad. Vahendame siinkohal  Traumateraapia- ja koolituskeskuse OÜ kutset Norra kriisispetsialisti Dr. Atle Dyregrovi lühikoolitusele:

Raske haigus või lein töökohal.

Aeg: 4. oktoober 2018 (kl. 13.30 – 17)
Koht: Radisson Blu Hotel Olümpia (Liivalaia 33, Tallinn)
Koolituse eesmärk on muuta osalejad teadlikumaks sellest, kuidas raske haigus või lein mõjutab inimest tööl ja mis on juhi/kolleegi võimalused töötaja toetamiseks ning tema töövõime taastamiseks.
Koolitaja: Atle Dyregrov, Ph.D., Bergeni Kriisipsühholoogia Keskus, Norra.
Koolitusele ootame: Ettevõtete ja asutuste juhte, keskastme juhte, personalijuhte ja -spetsialiste jt teemast huvitatud inimesi
Koolitus on inglise keeles.
Koolituse maksumus: 100 EUR (lisandub käibemaks). Hinnas sisaldub koolitus ja kohvipaus.
Osalemise tingimused:
Registreerimine e-kirja teel: maire@lastekriis.ee kuni kohti jätkub. Registreerimiseks on vajalik osaleja nimi ja arve tasuja andmed. Saadame Teile registreerimise kinnituse ja arve. Koha koolitusel garanteerib maksetähtajaks tasutud arve. KOHTADE ARV ON PIIRATUD!

Koolitusel on võimalik osta koolitaja Atle Dyregrovi uut, tema Eesti visiidi ajaks eesti keelde tõlgitud raamatut ”Toimetulek leinaga” soodushinnaga (maksta saab nii kaardiga kui sularahas).

Loe edasiAtle Dyregrov, Ph.D. on kliiniline ja uuriv psühholoog, kliinilise psühholoogia professor Bergeni Ülikoolis Norras. Alates 2011. aastast on ta Norra riigi konsultant psühholoogilise abi alal ning juhtis Utoya terrori tagajärgedega tegelevat Bergeni Kriisimeeskonda.
A. Dyregrov on Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuse asutaja ja pikaaegne juht. Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuses on ühendatud nii praktiline, teadusuurimuslik kui ka õpetuslik
töösuund.
Dr. Atle Dyregrov on European Society for Traumatic Stress Studies ja Children and War Foundation asutajaliige. Tema uurimusteemadeks on lein, trauma ja katastroofid/
suurõnnetused.
Dr.Dyregrovil on keskne roll kriisipsühholoogia suuna arendamisel maailmas. Ta on oodatud koolitaja Põhjamaades, Suurbritannias, USA-s ja mujal. Ta on töötanud konsultandina erinevate ÜRO organisatsioonide juures, eriti UNICEF
(Uganda, Aafrika, Kesk-Ida ja endise Jugoslaavia riikides). Samuti on ta töötanud UNHCR (ÜRO Inimõiguste Komisjon) nõunikuna paljudes riikides.
Dr. Dyregrov on rohkem kui 200 publikatsiooni, teadusartikli ja paljude raamatute (15) autor. Eesti keeles on kasutusel tema raamat “Lapse lein“ . Uus raamat “Toimetulek leinaga” ilmub 2018.a. oktoobri algul

Puhkusele mineku ja sealt tuleku pingutustest on palju kirjutatud. Enne minekut tuleb võimalikult palju asju ära lõpetada ja ka ette teha. Puhkuselt tulles on jälle raske ennast töölainele häälestada. Seda pinget tunneb igaüks ise omal nahal, aga see kajastub ka tiimitöös. Sellepärast tasub suvisel ajal mõelda meeskonnakoolitusele, mis aitab nende muutustega paremini toime tulla ja tiimi uuteks väljakutseteks häälestada. Tasub meenutada ka vanarahva tarkust, et rege rauta suvel.

Suvised meeskonnakoolitused on suve nägu – neid saab suurepäraselt teha värskes õhus, tegemata hinnaalandust sisu osas. Sügavama vaate tiimisuhetele ja koostöö võtmetegevustele annab kogemusõppe simulatsiooni ehk aktiivsete tegevuste analüüs. Selle põhjal saab meeskond luua ühise arusaama tegevustest, mis neile edu toob.

Aeg-ajalt on kuulda kurtmist, kuidas mingid koolitusvõtted ja -vormid on ennast ammendanud ja soovitakse midagi uut. Samas pole need kurtjad mitte alati uuele avatud. Mina isiklikult ei tea ühtegi välist piirangut, mida seikluskoolitus või õuesõpe (ingl. keeles outdoor training) osalejatele seaks, võimalused on lõputud. Piirangud on ikka eeskätt tiimiliikmetes endis - kes ei julge üht ja kes ei taha teist. Nii võib juba ainuüksi tegevuse valik olla meeskonna arendamisel tõsine väljakutse. Samas olen korduvalt näinud, kuidas üksteist veendes, julgustades, toetades tehakse koos asju, mida alguses ei osatud ettegi kujutada. Sellise soorituse mõju on suur nii emotsionaalses eneseületamise mõttes kui ka koostööpõhimõtete teadvustamises.

Välikoolitustest võib pikalt kirjutada nii tegevuste mitmekesisuse kui väljakutsete seisukohalt. Siinkohal tahan aga välja tuua ühe teenimatult alakasutatud külje sellisest meeskonnakoolitusest. Nimelt sotsiaalse ja turundusliku kasuteguri. Ühe tiimikoolitusega on võimalik teha midagi reaalset kellegi jaoks, kes abi ja toetust vajab - mõni kool lastead või - kodu, mõni MTÜ või kodanikualgatus. Oma meeskonnaga on võimalik luua õpi - ja mänguvahendeid, ehitada spordi- ning mänguväljakuid, remontida katuseid. Kuid on võimalik ka korraldada üritusi ning luua ja teostada kampaaniaid.

Eelnevalt nimetatud tegevused toovad tiimile abisaanute tänu ja ka avalikku tähelepanu ja tuntust ehk teisisõnu aitavad ettevõtet turundada. Kes aga soovib otse turundusse panustada, siis palun – tehke oma tiimiga reaalselt kasutatav reklaamklipp või kampaania – see on igati sobiv meeskonnakoolituse ülesanne. Valik on meeskonna teha.

Loe edasi

Suvega seoses räägitakse ikka sellest, kuidas ennast rannavormi ajada ja mida kõike suvel võiks või peaks tegema. Paraku pole kellelgi nii pikka puhkust, et kogu suvi mere ääres päikese käes peesitada, reisida või muul moel puhata. Ka ettevõtted ei pane oma uksi suveks lukku ja kollektiivpuhkusedki piirduvad vaid mõne nädalaga. Sellepärast võiks suvele vaadata kui suurepärasele võimalusele oma meeskonda arendada ja seda suvele kohaselt vabas õhus aktiivõppe vormis. Ruumi on hädapärast vaja kehvema ilmaga selleks, et arutleda, meeskonnaülesannetes kogetut tagasisidestada ja analüüsida ning teha õpijäreldusi. Kogemusõpet saab muidugi teha nii toas kui õues, tegevused on lihtsalt erinevat laadi.
Seoses aktiivsete välikoolitustega olen kuulnud seinast seina arvamusi alates sellest, et need on aja ja raha raiskamine kuni ülivõrdes kiitmiseni. Enamus meie koostööpartneritest soovivad, et koolitus ei oleks pelgalt (igav) loeng. Teooriad ja mudelid on vajalikud selleks, et rakendada tõhusalt ja sihipäraselt kogemusõpet, nii et päris ilma nendeta ei saa. Enamuse aktiivkoolituse ajast hõlmab siiski aktiivne tegevus, action learning, reflektsioon ja arutelu.

Aeg-ajalt meenutatakse koolitustellimuse esitamise juures juba toimunud meeleolukaid välikoolitusi sooviga toredat üritust väikese variatsiooniga korrata. Kui minu küsimusele: mida te sellest koolitusest õppisite?, järgneb vaikus, annab see mulle viite, mismoodi järgmist koolitust kavandada. Julgen oma üle 20-aastase koolitajakogemuse põhjal kindlalt väita, et koolituse peamine kasu seisneb meeskonnaga oma tegevuse mõtestamises, mitte niisama looduses tegutsemises. Õppimiseks, enda ja tiimi arendamiseks tuleb sõnastada oma (õpi)eesmärgid. Seejärel saab oma seiklusmängus, kanuus või pliidi ääres saadud ühised kogemused seostada ja üle kanda tööelus ette tulevatesse olukordadesse. See on omaette oskus, mida paljudel eesti inimestel tuleb veel õppida. Eneseanalüüsi oskuse arendamine on igasuguste aktiivõppe vormide loomulik osa.

On loomulik, et soojad ilmad kutsuvad õue ja loodusesse, mistõttu suviseid meeskonnakoolitusi soovitakse teha väljas. Mõistlik on seda ära kasutada. Lõbusad meeskonnamängud või kaalukad füüsilist ja vaimset pingutus nõudvad ülesanded vabas õhus haaravad emotsionaalselt kaasa ning annavad koolitusele lisaväärtuse. Pole ime, kui mõnda koolitust meenutatakse veel aastate tagant. Kui sellele lisandub ka õpitu selge sõnastamine, selle ühine meenutamine ja mis peaasi, rakendamine, siis võib suvise välikoolitusega igati rahule jääda. Investeering on ennast ära tasunud.

Loe edasi

Vaata ka: Suvekoolitused

 

Võimalus ja sellega kaasnev hirm, et keegi on „liigselt informeeritud“ kerkib teemana aeg-ajalt üles poliitikute hulgas. Seda seoses mõne salajase teabeameti juhi isikuga. Igapäevaelus aga sellist küsimust tavaliselt ei teki. Küll aga on tänapäeval järjest rohkem põhjust mõelda informatsioonist meie elus. Üha rohkem tungib meie teadvusse infobitte, mida kaablid ja raadiolained kannavad ühest maailma otsast teise, nii et tahtmatult tekib küsimus, kas oleme nüüd üleinformeeritud? Et meil on infot rohkem, kui vajame?

Muusikaga seoses käsitletakse müra ja muusika vahekorda ja nende eristamist. Wikipedia ütleb, et müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Selle põhjal on muusika definitsiooniks, et see on mingil moel korrapärastatud helid.

Korrapära ja korrapäratuse vahekord on oluline ka mujal. Näiteks teksti ja kõne puhul, kust me reeglina otsime mõtet ja tähendust. See tähendab, et me otsime sellest korrapära, struktuuri ja mustrit. Kui me selle leiame, siis nimetame seda infoks. Kui mitte, nimetame seda müraks.

USA teadlane Nina Kraus koos kolleegidega Northwesterni ülikoolist tuvastasid, et muusikud suudavad mittemuusikutest paremini korrata lauseid, mis on lausutud taustahelide saatel. Ilmselt suudavad keeleandekad inimesed ka tekste paremini lugeda ja mõtestada. Aga asi polegi selles, kes on andekam ja kes vähem, vaid selles, et korrapära eristamiseks tuleb kulutada energiat ja see on pingutus. Kui helisid, tekste, pilte on meie ümber väga palju, siis tuleb ka rohkem pingutada, et infot mürast eristada. Esmalt selleks, et ennast müra eest kaitsta. Aga ühel hetkel ka selleks, et ennast mittevajalikust infost eemal hoida, vabastada. Pingutamine on teadagi stress ja kestva stressiga on inimesed üha rohkem hädas. Ei osata ennast lõõgastada. Sellepärast on menukad kursused, kus õpitakse mediteerima, vaimu vaigistama, meeli rahustama, stressist vabanema. Vajatakse ka koolitusi, kus õpitakse olulist ebaolulisest ja endale vajalikku infot mürast eristama. Põhimõtteliselt õpitakse seda algkoolist alates kogu elu.

Aktuaalseks on see teema muutunud seoses moodsa PR ja infosõja tekkimisega – meile võidakse edastada korrapärastatud ja mõtestatud teksti, mis tundub olevat info, kuid on tegelikult pooltõde või valeinfo, mõeldud meie eksitamiseks. Sellisel juhul võib seda ka müraks liigitada. Meie igapäevaraskus pole mitte tavapärase müra eristamises informatsioonist, vaid informatsioonina näiva müra tuvastamises ja sellele adekvaatses reageerimises.

Sellekohased näited töökeskonnast on küsimused, mida inimesed sageli meeskonnakoolitustel on esitanud:
     Kui palju infot ma peaksin kolleegidele edastama? Mis on piisav, mis segav?
     Mida ja kui palju ma peaksin oma kolleegidelt küsima, kui ma isega ei tea, mida nemad teavad?

See kõik on eriti oluline siis, kui kõigil on kiire ja infot/müra tuleb sisse uksest ja aknast.
Vastused neile küsimustele võiksid olla liigitatavad vajaduste valda - räägi seda mida vajalikuks pead, küsi seda, mida vajalikuks pead. Mõnikord aitavad ka abistavad küsimused oma kolleegidele:
Kas on midagi, mida ma peaksin teadma? Mis on sinu jaoks kõige olulisem meie tööga/projektiga seoses, mida ma peaksin arvestama? Kas on midagi, mida sa minult ootad? Millist infot sa minult vajad, et oma tööd hästi teha?
Selliste küsimuset puhul pole karta, et te saate „liigselt“ informeeritud müra tähenduses. Kui teil aga tekib tunne, et saite infot juba piisavalt, aga kolleeg ei oska peatuda ja „valab teid jätkuvalt infoga üle“, siis aitab teid lihtne lause: tänan, sellest mulle praegu piisab.

Loe edasi

Tipptasemel ja põnevate toitude hulk on meie restoranides kõvasti tõusnud, teeninduse tase aga jäänud oluliselt sellest maha. See pole ainult väikeste linnade häda, ka turismikeskustes Tallinnas, Tartus ja Pärnus on nii. Hea toidu ja hea teeninduse armastajatena soovime panustada teenindustaseme tõstmisse kogu Eesti HoReCa sektoris.

Hospitality industry ehk külalislahkuse ärivaldkond on väga suur. Ka toidumaastik on kirju, toitlustusäri ränkraske ja vägagi konkureeriv. Inimesed armastavad hästi süüa, kuid ka kõige maitsvamast toidust võib jääda suhu kibe maitse, kui külalislahkus ja teenindusoskused toidu ja joogi pakkumiseks puuduvad. Tihtipeale juhtub, et uue personali väljaõppele ei pöörata piisavat tähelepanu, samas võib just verivärske teenindaja kujundada kogu maja maine. Kuid ka pikemalt teenindaja ametit pidavate inimeste teenindustase Eestis jätab soovida – erialane koolitus on juhuslik, kvaliteedistandardid ebaselged, suhtlusoskused tagasihoidlikud, seda nii saalis kui leti taga.

Aitame sektori ettevõtete juhtidel koos personaliga teadvustada, kuidas läbi teeninduse kujuneb ettevõtte „nägu“ ja kuidas seesama „nägu“ dikteerib otseselt äri edukuse. Lihtsustatult öeldes - kas hakkab õitsema või närtsib. Sellepärast on meie koolitusprogrammis nii juhtimis,- meeskonnatöö kui teenindusoskuste moodulid, seda kõike sektorispetsiifiliselt.

Koolitusprogramm on kujundatud eeskätt suurematele ettevõtetele (hotellid, spa-keskused, kruiisilaevad), kelle teenindajad peavad majasiseselt mitmete kohvikute / restoranide vahel roteeruma ja kohanema uute klientide, menüüde ja olukordadega ja seda igapäevaselt. Samuti ka ettevõtetele, kelle teeninduspersonal tihedalt vahetub või tuleb hooajaliselt juurde lisapersonali.

Kogu koolitusprogrammi läbinud ettevõte võib suure kindlusega kuulutada ennast lahkeks majaks, mida kliendid hea meelega külastavad.

Loe edasi