Blogi
- Ülo Vihma
Stress on meie igapäevaelu normaalne kaasnähe. Kui teda on aga liiga palju, siis hakkab ta mõjutama meie vaimset tervist, tundeelu, mõtlemist ja käitumist. Kestev stress nõrgestab immuunsüsteemi ja põhjustab haigusi, nii vaimseid kui füüsilisi. Igal inimesel on kasulik õppida stressiga toimetulekut, mis algab ennetamisest – õigetest eluviisidest. Siiski ei õnnestu kellelgi stressi päriselt vältida. Sestap on kasulik õppida ära mõned kiired stressimaandusvõtted ja neid igapäevaselt kasutada. Siis stress ei kuhju, ei muutu krooniliseks ega tee haigeks.
Seda koolitust oleme teinud alates ühest tunnist kuni 1,5 päevani.
Helista: 5083454 või kirjuta: ylo@meeskonnakoolitus.ee ja arutame, mis on teie jaoks parim formaat.
- Ülo Vihma
Iga neljas eurooplane kogeb elu jooksul vaimse tervise probleeme. Iga teine inimene kogeb oma elu jooksul vähemalt korra vaimse tervise hädasid. Läbipõlemine ja depressioon on tõusnud maailmas töövõimetuse põhjusena teisele kohale.
Pikaajaliste vaimse tervise haigustega inimeste eluiga on keskmisest 15–20 aastat lühem.
Vaimne tervis ei erine füüsilisest, ta määrab ära meie heaolu ja teovõime. Tänapäeva elu kõrge stressifoon paneb meie vaimse tervise proovile. Edukate organisatsioonide juhid pööravad töötajate vaimse tervise hoidmisele ühe suuremat tähelepanu. Sest nad teavad, et töötajad on kõige suurem vara. Nende organisatsioonide edu taga on töötajate hea tervis, vaimne tasakaal, töövõime ja pühendumus. Hea vaimse tervisega töötajad on ka elus õnnelikumad.
Toome vaimse tervise vaate organisatsiooni strateegiasse ja arengukavasse. Analüüsime vaimse tervise komponente seinast seina, alates meetmetest kuni tööalaste suheteni. Pakume praktilisi lahendusi probleemide ja konfliktide lahendamiseks.
Kui tahad hoida enda ja oma töötajate vaimset tervist, helista: 5083454 või kirjuta: ylo@meeskonnakoolitus.ee..
Arutame, mida annab teha kohe ja mida tuleb teha pikema aja jooksul.
- Moonika Hunt
Küsimus pole selles, kas kurvad asjad juhtuvad, vaid selles, millal need juhtuvad ja mida peaksime teadma, et kannatanut tema töökohal kõige sobivamal moel toetada. Raske haigus või lein mõjutab inimest tööl ning juhtidel ja kolleegidel on erinevad võimalused töötaja toetamiseks ning tema töövõime taastamiseks.
Atle Dyregrov on Eesti vaimse tervise valdkonna spetsialistidele hea õpetaja ja superviisor olnud Estonia katastroofist saati. See on tema esimene selleteemaline avalik loeng Eestis juhtidele, keskastme juhtidele, personalijuhtidele- ja spetsialistidele, psühholoogidele ja teistele, kes hoolivad. Vahendame siinkohal Traumateraapia- ja koolituskeskuse OÜ kutset Norra kriisispetsialisti Dr. Atle Dyregrovi lühikoolitusele:
Raske haigus või lein töökohal.
Aeg: 4. oktoober 2018 (kl. 13.30 – 17)
Koht: Radisson Blu Hotel Olümpia (Liivalaia 33, Tallinn)
Koolituse eesmärk on muuta osalejad teadlikumaks sellest, kuidas raske haigus või lein mõjutab inimest tööl ja mis on juhi/kolleegi võimalused töötaja toetamiseks ning tema töövõime taastamiseks.
Koolitaja: Atle Dyregrov, Ph.D., Bergeni Kriisipsühholoogia Keskus, Norra.
Koolitusele ootame: Ettevõtete ja asutuste juhte, keskastme juhte, personalijuhte ja -spetsialiste jt teemast huvitatud inimesi
Koolitus on inglise keeles.
Koolituse maksumus: 100 EUR (lisandub käibemaks). Hinnas sisaldub koolitus ja kohvipaus.
Osalemise tingimused:
Registreerimine e-kirja teel: maire@lastekriis.ee kuni kohti jätkub. Registreerimiseks on vajalik osaleja nimi ja arve tasuja andmed. Saadame Teile registreerimise kinnituse ja arve. Koha koolitusel garanteerib maksetähtajaks tasutud arve. KOHTADE ARV ON PIIRATUD!
Koolitusel on võimalik osta koolitaja Atle Dyregrovi uut, tema Eesti visiidi ajaks eesti keelde tõlgitud raamatut ”Toimetulek leinaga” soodushinnaga (maksta saab nii kaardiga kui sularahas).
Atle Dyregrov, Ph.D. on kliiniline ja uuriv psühholoog, kliinilise psühholoogia professor Bergeni Ülikoolis Norras. Alates 2011. aastast on ta Norra riigi konsultant psühholoogilise abi alal ning juhtis Utoya terrori tagajärgedega tegelevat Bergeni Kriisimeeskonda.
A. Dyregrov on Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuse asutaja ja pikaaegne juht. Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuses on ühendatud nii praktiline, teadusuurimuslik kui ka õpetuslik
töösuund.
Dr. Atle Dyregrov on European Society for Traumatic Stress Studies ja Children and War Foundation asutajaliige. Tema uurimusteemadeks on lein, trauma ja katastroofid/
suurõnnetused.
Dr.Dyregrovil on keskne roll kriisipsühholoogia suuna arendamisel maailmas. Ta on oodatud koolitaja Põhjamaades, Suurbritannias, USA-s ja mujal. Ta on töötanud konsultandina erinevate ÜRO organisatsioonide juures, eriti UNICEF
(Uganda, Aafrika, Kesk-Ida ja endise Jugoslaavia riikides). Samuti on ta töötanud UNHCR (ÜRO Inimõiguste Komisjon) nõunikuna paljudes riikides.
Dr. Dyregrov on rohkem kui 200 publikatsiooni, teadusartikli ja paljude raamatute (15) autor. Eesti keeles on kasutusel tema raamat “Lapse lein“ . Uus raamat “Toimetulek leinaga” ilmub 2018.a. oktoobri algul
- Ülo Vihma
Puhkusele mineku ja sealt tuleku pingutustest on palju kirjutatud. Enne minekut tuleb võimalikult palju asju ära lõpetada ja ka ette teha. Puhkuselt tulles on jälle raske ennast töölainele häälestada. Seda pinget tunneb igaüks ise omal nahal, aga see kajastub ka tiimitöös. Sellepärast tasub suvisel ajal mõelda meeskonnakoolitusele, mis aitab nende muutustega paremini toime tulla ja tiimi uuteks väljakutseteks häälestada. Tasub meenutada ka vanarahva tarkust, et rege rauta suvel.
Suvised meeskonnakoolitused on suve nägu – neid saab suurepäraselt teha värskes õhus, tegemata hinnaalandust sisu osas. Sügavama vaate tiimisuhetele ja koostöö võtmetegevustele annab kogemusõppe simulatsiooni ehk aktiivsete tegevuste analüüs. Selle põhjal saab meeskond luua ühise arusaama tegevustest, mis neile edu toob.
Aeg-ajalt on kuulda kurtmist, kuidas mingid koolitusvõtted ja -vormid on ennast ammendanud ja soovitakse midagi uut. Samas pole need kurtjad mitte alati uuele avatud. Mina isiklikult ei tea ühtegi välist piirangut, mida seikluskoolitus või õuesõpe (ingl. keeles outdoor training) osalejatele seaks, võimalused on lõputud. Piirangud on ikka eeskätt tiimiliikmetes endis - kes ei julge üht ja kes ei taha teist. Nii võib juba ainuüksi tegevuse valik olla meeskonna arendamisel tõsine väljakutse. Samas olen korduvalt näinud, kuidas üksteist veendes, julgustades, toetades tehakse koos asju, mida alguses ei osatud ettegi kujutada. Sellise soorituse mõju on suur nii emotsionaalses eneseületamise mõttes kui ka koostööpõhimõtete teadvustamises.
Välikoolitustest võib pikalt kirjutada nii tegevuste mitmekesisuse kui väljakutsete seisukohalt. Siinkohal tahan aga välja tuua ühe teenimatult alakasutatud külje sellisest meeskonnakoolitusest. Nimelt sotsiaalse ja turundusliku kasuteguri. Ühe tiimikoolitusega on võimalik teha midagi reaalset kellegi jaoks, kes abi ja toetust vajab - mõni kool lastead või - kodu, mõni MTÜ või kodanikualgatus. Oma meeskonnaga on võimalik luua õpi - ja mänguvahendeid, ehitada spordi- ning mänguväljakuid, remontida katuseid. Kuid on võimalik ka korraldada üritusi ning luua ja teostada kampaaniaid.
Eelnevalt nimetatud tegevused toovad tiimile abisaanute tänu ja ka avalikku tähelepanu ja tuntust ehk teisisõnu aitavad ettevõtet turundada. Kes aga soovib otse turundusse panustada, siis palun – tehke oma tiimiga reaalselt kasutatav reklaamklipp või kampaania – see on igati sobiv meeskonnakoolituse ülesanne. Valik on meeskonna teha.
- Ülo Vihma
Suvega seoses räägitakse ikka sellest, kuidas ennast rannavormi ajada ja mida kõike suvel võiks või peaks tegema. Paraku pole kellelgi nii pikka puhkust, et kogu suvi mere ääres päikese käes peesitada, reisida või muul moel puhata. Ka ettevõtted ei pane oma uksi suveks lukku ja kollektiivpuhkusedki piirduvad vaid mõne nädalaga. Sellepärast võiks suvele vaadata kui suurepärasele võimalusele oma meeskonda arendada ja seda suvele kohaselt vabas õhus aktiivõppe vormis. Ruumi on hädapärast vaja kehvema ilmaga selleks, et arutleda, meeskonnaülesannetes kogetut tagasisidestada ja analüüsida ning teha õpijäreldusi. Kogemusõpet saab muidugi teha nii toas kui õues, tegevused on lihtsalt erinevat laadi.
Seoses aktiivsete välikoolitustega olen kuulnud seinast seina arvamusi alates sellest, et need on aja ja raha raiskamine kuni ülivõrdes kiitmiseni. Enamus meie koostööpartneritest soovivad, et koolitus ei oleks pelgalt (igav) loeng. Teooriad ja mudelid on vajalikud selleks, et rakendada tõhusalt ja sihipäraselt kogemusõpet, nii et päris ilma nendeta ei saa. Enamuse aktiivkoolituse ajast hõlmab siiski aktiivne tegevus, action learning, reflektsioon ja arutelu.
Aeg-ajalt meenutatakse koolitustellimuse esitamise juures juba toimunud meeleolukaid välikoolitusi sooviga toredat üritust väikese variatsiooniga korrata. Kui minu küsimusele: mida te sellest koolitusest õppisite?, järgneb vaikus, annab see mulle viite, mismoodi järgmist koolitust kavandada. Julgen oma üle 20-aastase koolitajakogemuse põhjal kindlalt väita, et koolituse peamine kasu seisneb meeskonnaga oma tegevuse mõtestamises, mitte niisama looduses tegutsemises. Õppimiseks, enda ja tiimi arendamiseks tuleb sõnastada oma (õpi)eesmärgid. Seejärel saab oma seiklusmängus, kanuus või pliidi ääres saadud ühised kogemused seostada ja üle kanda tööelus ette tulevatesse olukordadesse. See on omaette oskus, mida paljudel eesti inimestel tuleb veel õppida. Eneseanalüüsi oskuse arendamine on igasuguste aktiivõppe vormide loomulik osa.
On loomulik, et soojad ilmad kutsuvad õue ja loodusesse, mistõttu suviseid meeskonnakoolitusi soovitakse teha väljas. Mõistlik on seda ära kasutada. Lõbusad meeskonnamängud või kaalukad füüsilist ja vaimset pingutus nõudvad ülesanded vabas õhus haaravad emotsionaalselt kaasa ning annavad koolitusele lisaväärtuse. Pole ime, kui mõnda koolitust meenutatakse veel aastate tagant. Kui sellele lisandub ka õpitu selge sõnastamine, selle ühine meenutamine ja mis peaasi, rakendamine, siis võib suvise välikoolitusega igati rahule jääda. Investeering on ennast ära tasunud.
Vaata ka: Suvekoolitused
