Blogi
- Ülo Vihma
Selle võrrandiga kirjeldasid Whitney ja Bob mentorsuhet kui ühist aja ja pingutuse jagamist kahe maailma kohtumisel. Edukas mentorsuhe eeldab häid vastuseid mitmetele küsimustele ja seda nii mentori kui mentee vaatenurgast. Mentee kohta peaks olema teada, kui väga ta tahab omal alal areneda ja kui pika maa peab ta selleks läbima?
Tung = kui motiveeritud on mentee?
Kaugus = millised on mentee tänased kogemused erinevalt sellest, millised nad olema peaksid või ta tahaks, et oleks?
Mentor peaks teadma, kas ta saab aidata ja kui palju pingutust see nõuab.
Vahe = kogemuste hulk, mida mentor on menteega võrrelnud.
Vastavus = kaugus mentori teadmiste/kogemuste ja mentee eesmärgi vahel.
Pingutus= kui palju pingutust on vaja kõikvõimalike kogemuste või vastavuste vahemike ületamiseks.
Mentee tungi ja kauguse hindamiseks tuleks võimalikul mentoril temalt küsida: mida sa tahad õppida? Samuti seda, millist erilist kogemust minul (mentorina) on, mis võib sind aidata?
Whitney meenutab, kui oluline oli talle menteena selgeks mõelda, millist konkreetset nõu ta mentorilt vajab. Tänase mentorina leiab ta, et sellest ei piisa ja soovitab enne „jah" sõna ütlemist teha järgmise proovitesti: „Palun loe läbi need viis lehekülge teksti ja sõnasta seejärel uuesti oma küsimus, mida sa tahad teada." Sellega saab mentee sõnumi, et kui ta tõesti abi soovib, peab ta soovitud tulemuse saavutamiseks ka ise pingutama. Teatud materjali lugemine annab mõlema poole jaoks ka ühise keele teema käsitlemiseks.
Võrrandi teise poole jaoks tuleks mentoril endalt küsida: kas mul on teemale vastav kogemus ja aeg selleks, et uut suhet edukaks kujundada? Selleks tuleb esmalt hinnata võimaliku mentee kogemust enda omaga (Vahe). Mida suurem on vahe, seda väiksem peaks olema vajalik pingutus. Sellega leppimine võib aga olla varjatud lõksuks – suur vahe võib tähendada seda, et mentee ei pane sind oma kogemusest maksimaalset välja võtma. Kui nüüd hinnata seda, mida mentee tahab teada (Vastavus) ja see ei klapi sinu ettekujutusega, siis ilmselt ei teki teil head suhet ja parem on soovitada menteele kedagi teist või sa pead arvestama rohkema ajaga. Just piisava aja olemasolu on kriitilise tähtsusega vastastikku positiivse kogemuse saamiseks.
Inteli legendaarne asutaja Andy Grove ütles hiljuti, et kuuldes sõnu mentor ja mentee, tekib tal iiveldus. Ta pidas silmas seda, et liiga sageli võetakse seda suhet kergelt. Ideaalne mentorsuhe on palju keerukam kui lihtne „A aitab B-d". Mõlemad õpetavad vastastikku teineteist ja sellest saavad mõlemad ka kasu. Organisatsioonis on menteel enamasti eesmärgiks teha ära vajalik töö. Mentoril võib tekkida edukate menteede võrgustik, kellel on „tänuvõlg". Vajaliku töö ära tegemine on aga mõlemale emotsionaalselt rahuldustpakkuvaks tasuks kogemuste jagamisest ja väärtustamisest.
- Ülo Vihma
Kinnitust leidis meie lootus, et inimesed, kes kõigis töötubades osalevad, saavad üle joonistamise kohmakusest ja leiavad sellest üles mõnu ja võimalused. Nii ütlesid need, kes alguses deklareerisid, et ei oska joonistada. Töötubade eesmärk ei ole õpetada joonistama, vaid joonte, lihtsate piltide, skeemide ja meelekaartide toel mõtlema.
Seekord mõtlesime probleemidest nende (alg)põhjuste poole liikudes, esitades endale korduvalt lihtsat küsimust „Miks?". Näiteks Toyota Corporationis on see probleemide algpõhjuse otsimise meetodina kasutusel „Viie miksi" nime all. Küsides viis korda järjest "Miks? eeldatakse, et viie sammuga õnnestub probleemidest piisavalt sügav põhjuste kiht välja koorida. Meie sellist piiri otseselt endale ei seadnud, kuid praktikas jäid inimeste probleemipuud ikkagi 4-6 sammuliseks. Sealjuures polnud vahet, kas osalised lahendasid oma tööalaseid või isikliku elu probleeme. Nendeks olid näiteks tööga ülekoormatus, raskus uut kodu rajada, raskus oma majaosa müüa, raskus alustada oma ettevõttega.
 |
 |
 |
 |
Lisaks väljastpoolt tulnud osaliste hinnangule oli tähtis ka meie oma meeskonna tuulamine ja järeldused. Ülo teadvustas, et kasulik on peatuda probleemi defineerimisel ja näidete toomisel, see aitab osalistel kiiremini oma valikuid teha. Samuti aitab inimestel mõttega järjel püsida, kui rõhutada küsimise järjekindlust ja võimalust sedasama miksi erinevate nurkade alt küsida.
Hea meel oli tõdeda, et nii väljast tulnud osalised kui meie ise nägime tagasi vaadates sarja kui tervikut, kus iga osa täiendas teist. Osalejad ütlesid, et poolepäevane koolitusformaat oli väga sobilik, tegi koolitused intensiivseks, ei väsitanud. "Jaksasin täie tähelepanuga kohal olla ja kaasa mõelda". Hea, et oli koolituste sari, teema oli pikema aja jooksul õhus, selle juurde sai igal nädalal tagasi tulla. Enamus osales kõigis neljas töötoas, tekkis meeldiv sünergia ning edaspidiste koostöö võimaluste arutelu grupis osalejatega.
Tanel leidis kogu töötubade sarja kohta, et inimesed suhestusid, tutvusid, tegid midagi koos – visualiseerimine-joonistamine on suhtlemine. Lisaväärtust loov suhtlemine! Ja suhtlema ju peab. Miks siis mitte teha seda põnevalt, meeldejäävalt, võimalusi kasutavalt, ennast- ja teisi arendavalt?!
Arno leidis, et üks sarja ettevalmistamisel ühist heakskiitu saanud mõte oli, et seda võiks olla endal tore teha. Ja see sai tõeks.
Julgustatuna osalejate tagasisidest jätkame oma missiooniga aktiivselt sügisel peale suvepuhkuseid.
Kaasautorid: Argo Tammemäe, Arno Baltin, Tanel Rannala
 |
 |
 |
 |
- Argo Tammemäe
Kokkuvõtva tuulamise ajal tõdesid osavõtjad järgmist (lisame neile endapoolseid mõtteid):
Tuleb välja, et ma tõesti oskan joonistada!
Meie töötubade mõte on selles, et julgustada inimesi rohkem kasutama joonistamist suhtlusvahendina. Argo isiklik aastane kogemus selles vallas kinnitab, et mõtte edasi andmiseks pole joonistamisoskus esmatähtis. Pigem on vaja julgust sellega alustada. Kui "kriipsujuku" joonistamine tuleb välja, võid ennast lugeda juba eksami sooritanuks ja asuda julgesti asja kallale. Kõige tähtsam on, et see mida soovid näidata oleks selge!
Inimesed võivad tõlgendada üht ja sama probleemi hoopis erinevalt.
Visualiseerimistehnikaid kasutades tuleb erinev tõlgendus selgemini ja kiiremini esile. Koos joonistamine on suurepärane vahend suhtlemise hõlbustamiseks, aitab hoida tähelepanu peamisel ja toetab kiiremat kokkulepeteni jõudmist.
Kuue pildi abil probleemi kirjeldamine on huvitav raamistik, aga poleks uskunud, et mõtete koondamine on nii raske.
Argo kogemus avaliku esinemise treenerina ütleb ka, et sõnu, millega probleeme kirjeldada, on palju, teed sa seda siis kirjutades või rääkides. Nõuab parasjagu pingutamist, et välja selekteerida, mis on oluline ja mis mitte. Mõte raamatust "Salvrätiteadus – Kuidas lahendada keerulisi probleeme lihtsate piltidega": ei saa lahendada probleemi, mis meil üle pea lööb, see tähendab tuleb õppida, kuidas lammutada probleemid väiksemateks juppideks. Kuuele etteantud küsimusele pildi abil vastamine teeb protsessi lihtsamaks.
Kuus küsimust aitavad probleemi terviklikumalt vaadelda.
Need kuus abiküsimust probleemilahenduse juures (mis? / kes?; millal?; kui palju?; kus?; kuidas?; miks?) on head kiireks probleemi kirjeldamiseks, vaatenurkade ja põhjuste selgitamiseks, eristamiseks ja talletamiseks. Vahest juba ainult pilti joonistades vaatab lahendus meile otsa.
Visualiseerimine on tõhus töövahend suhtlemise hõlbustamiseks ka ettevõtlusmaailmas, kus on oluline efektiivsus ja kiirus. Oma töötubades õpetame Eesti ettevõtlikke inimesi seda tööahendit kasutama.Kaasautorid: Arno Baltin, Tanel Rannala, Ülo Vihma
- Arno Baltin
Argo: "Kava oli hästi loetav ja ilusaks sillaks eelmise töötoaga."
Arno: "See oli ka üks mu siht, siduda meie erinevad töötoad omavahel, et tervik oleks tuntav ka osalejatele."
Ülo: "Liikusime kellaosuti liikumise suunas. See on ühtlasi hea näide meelekaardi kasutamisest protsessikaardina."
Arno: "Vajadusel võib lisada osade kestuse ja algusajad. Osi võib tähistada nii märksõna kui pildiga."
Heie: "Peale sissejuhatust sildasime meelekaardi teema eelmise töötoa teemaga – joonistamisega. Seegi sai tehtud meelekaardi tehnikas ja oli hästi seostatud tänase töötoa teemaga."
Arno: "Mõte sai heaks kiidetud nii kohe peale tegemist kui ka lõpus."
Kristel: "Mul on kahju, et ma ei saanud osaleda esimeses töötoas. Vaadates tehtud meelekaarte, sain ma aru, mis seal toimus. Taneli töötuba oli kindlasti huvitav ja oleks mulle kasulik olnud, tegelen ka turundusega."
Moonika: "Mulle meeldib, et Arno ise teeb nii: alguse joonistab paberil ja siis pärast viib selle arvutisse. Ideed või mõtted mingist sündmusest võivad ju tulla ükskõik kus või millal, siis on hea, need kohe paberile panna."
Arno: "Kasutan FreeMindi, mulle meeldib, et see on vabavara, et tehtud meelekaarte saab veebis näidata, üksteisega ühendada ja tal on eestikeelne tugi. Meelekaardi ülesehitusest ja rakendusest on palju häid näiteid. Internetis on mappio kokku kogunud 1000 meelekaardi näidet, vaata http://mappio.com/. Kui me täna üksteist intervjueerisime, siis selle põhjal saab Tony Buzani eeskujul teha lihtsal moel enda CV. "
Tanel: "Olulisemate ideede rõhutamiseks saab kasutada värve, erinevat kirjaviisi, suuri ja väikeseid tähti, kujundeid ja ikoone."
Ülo: "Huvitav oli meelekaardi ja meele toimimise vaheline seos. Buzani jutt mõtlemise radiaalsusest, ajupoolkerade talituslikust asümmeetriast (täidavad erinevaid ülesandeid) ja kuidas see kõik meelekaardi tegemist toetab."
Pille: "Tulin just selleks töötuppa, et minu ülemus tahab väga kritseldada ja skeeme joonistada ja palub ka minul seda teha, aga mulle on see võõras. Tahtsin proovida, kas ma saan hakkama."
Arno: "Tore, et meil oli rühmas keegi, kelle jaoks meelekaart teabe esitamise viisina oli võõras. Ta tuli eraldi selleks töötuppa, et tutvuda asjaga, mille kasutamine talle on ebamugav :) Ja kui "käed külge" läbi sai oli ta juba üsna vilunud."
Kristel: "Mulle meeldis, et oli dialoog ja hästi palju suheldi. Tavaliselt koolitustel hoitakse rohkem omaette ja ei taheta suhelda ka mitte laudkondade kaupa. See oli nii tore! Tubli!"
Ülo: "Kohviku formaat aitas sellele kaasa."
Haide: "Väga mõnus oli. Mul pole üldiselt eriti usku lühikesesse koolitusse ja võibolla, kui on päris uus teema, siis see aeg oleks lühike. Ma olen varem ka meelekaarte teinud ning see koolitus oli väga hea pikkusega. Ja sellest oli kindlasti kasu. Omaette väärtus on see, et kogu meeskond oli kohal, see on kindlasti osaleja jaoks oluline. Spontaanne suhtlus tekkis väga kiiresti, sest me ei tutvunud alguses üldse."
Heie: "Mulle piisab vähesest, koolitus oli paraja pikkusega, isegi lühemast oleks mulle piisanud. Mulle meeldis, et erinevate koolituste vahel tekivad lingid, oleksin väga tahtnud osaleda ka Taneli töötoas."
Ülo: "Ega ma ju täpselt ei teadnud, mida sa Arno teed. See oli hästi tore mõte, et sa sidusid eelmise töötoa oma teemaga ja me tegime Taneli töötoast meelekaardi. Minul oli väga huvitav seda näha ja see oli kasulikult veedetud aeg, sain kavandada oma järgmise nädala töösõitu Inglismaale coachingu treeningule. Kahju, et ma ei saa sellepärast Argo töötoas osaleda."
Merilin: "Mulle meeldis, et tegime meelekaarte tänasest päevast, oleks tahtnud isegi rohkem harjutada."
Haide: "Vajalik, kasulik, praktiline - kõik olid ühes koos."
Arno: "Mulle endale väga meeldib kohviku formaat. See on osalejatele ka mugav võimalus suhtlemiseks. Laudkondi oli kolm ja see tegi ka omavahelise jagamise lihtsamaks, kõik said osa teste tegemistest"
Vaata, mis juhtub järgmises töötoas
- Tanel Rannala
Sa oskad joonistada! Selle sõnumiga võtsin "Märkmete visandamine – teadmised, oskused ja praktilised harjutused" töötoa kokku. "Visualiseerimine töövahendiks!" sarja esimene töötuba toimus 2. mai noore lõuna paiku Tallinna kesklinnas Tornimäe Ärikeskuses.
Koolituse tuulamise osas ütlesid osalejad, mida kasulikku töötuba pakkus, mida kaasa võtta ja kuidas saaks omandatut kasutada oma igapäevases töös ning elus. Toon välja mõned kasud, mida osalejad rõhutasid:
- Sain teadmise, et oskangi joonistada. Algul oli hirm naha vahel, aga sain sellest üle.
- Sain tunde kätte. Olen tekstiinimesena sümboleid oma töös natuke kasutanud, nüüd teen seda kindlasti tihedamini. Mul on vaja kandvat ideed müügitöös esile tuua ja rõhutada, et mõjuda meeldejäävalt.
- Sain inspiratsiooni konverentside korraldamiseks – räägitu ja ettekannete visualiseerimiseks. Kasutaksin professionaale, nagu joonmeedia.ee-s, et kinnistada märksõnade ja piltide abil kuulajatele räägitut. Inimesed saavad piltidest paremini aru kui tekstist.
- Tekkis mõistmine, et ikoonide abil saab arusaamist muuta, nihutada, levitada.
- See oli uus kogemus – nagu käe jooga. Hakkad tegema ja käsi teebki!
- Kalda peal on jube keeruline õppida, peab ikka vette hüppama. Õppisin uue lihtsa viisi kuidas inimest joonistada sekundite jooksul.
- Visuaalne tutvumisharjutus alguses oli lahe, isikustatud, seda saab edasi arendada. Tänu sellele jäi hästi meelde, kes millega tegeleb.
Toon lisaks välja meie Loovlabori liikmete mõtted töötoa kohta:
Argo: minu lootus on, et joonistamist saab kasutada universaalse suhtluskeelena. Ma ise ei ole kirjutaja inimene, aga joonistamisega saan ma hakkama ja see võimaldab mul ka rahvusvahelises suhtluses toime tulla. Joonistamine oleks nagu ühiskeel (võrdlusena rahvusvahelise suhtluskeelega Common English). Tanel aitas mind arendada seda keelt jälle edasi. Minu isiklik leid oli seekord viisnurk-inimene, minu jaoks lihtsam viis inimest kujutada.
Arno: Tundsin mõnu "käejoogast" - tõepoolest käsi ise joonistas. Ikoonides väljendame midagi üldist, millest kõik aru saavad, ühine joonistamine võib arusaamu kinnistada. Aja jooksul võivad ikoonid muutuda kaasaegsemaks, aga tähendus jääb samaks. Nt. nutitelefonil kasutatakse telefonitoru ikooni, kuigi toru nendel telefonidel ei ole. Samas võivad püsivad ikoonid ka loovusele ja innovatsioonile takistuseks saada. Oma ikoonide tegemine võimaldab mõtteid värskendada. Kaasaegseid ja isiklikke ikoone-pilte luues nihutame ja värskendame oma arusaamist.
Ülo: Enda joonistamine on alati huvipakkuv, eriti kui veel lisada juurde detaile ja ikoone, mis peaksid mind iseloomustama ja aitama teistel minuga tutvuda. Kontakti loomine ja suhtluse käivitamine autoportreede kaudu oli kerge ja nauditav. Huvitav oli kuulata ka täpsustavaid küsimusi ja kommentaare. Üllatav oli ühe inimese kõrvarõngastes peituv oluline info tema kohta. Hiljem jäin ma joonistama inimesi erinevates suhetes. Hämmastav, kui lihtsalt arusaadavad olid nad kõrvalistujale, kui neid talle näitasin. Püüan oma mõtet ja oskusi arendada selles suunas, et ühitada inimeste kujutamist protsessiskeemiga.
Olen rõõmus, et meie loovlabori töö on kandnud esimesi õisi. Liikusime sammukese selles suunas, et muuta visualiseerimine Eesti ettevõtlike inimeste hulgas iseenesestmõistetavaks töövahendiks. Osalejad olid innustunud joonistamise kui protsessiga edasi minema ja katsetama võimalusi rakendusteks, nt. kuidas müügiprotsessis või klienditeeninduses visualiseerimist kasutada. Oma töötoas tunnetasin, et lisaks on visualiseerimises ka omapärane suhtlemise esteetika – inimesed suhestuvad, tutvuvad, teevad midagi koos. Joonistamine on suhtlemine.
 |
 |
Vaata meie visualiseerimise töötubasid!
