Blogi
- Arno Baltin
Mis juhtub sündinud uue mõttega? See läheb idanema, kasvab ja loodetavasti kannab vilja. Kuidas võiks mõtte arengut kujutada? Kui mõte on algselt nagu seeme, mis viljakasse pinnasesse satub, siis võtab ta alla juured ja mõne aja pärast ajab välja varre. Piltlikult oleks meil alguses üks ümar kese, mis hakkab ajama harusid algul alla ja siis üles. Mõtte säärast arengut lubab üles tähendada meelekaardi tehnika. Tuntud ka idee- või mõttekaardina ja algupäraselt, inglise keeles tähistatud kui mindmap.See on üks visualiseerimisvõtete ühine omadus – lubab silme ees hoida mõnd nähtust selle arengus ja selle hetkeseisu.
Mõtted võivad meid külastada kas sõnadena, piltidena või muude aistingutena (kehalise aistinguna, tundeseisundina). Kui tahame algset mõtet alal hoida, siis tuleb see kuidagi fikseerida. Selleks vajame vormi. Me sõnastame, joonistame, joonestame, voolime või kehastame mõtte. Seda nii selleks, et mõte kaduma ei läheks, aga ka selleks, et oma mõtet vajadusel kellelegi edasi anda.
See on teine visualiseerimisvõtete omadus – tõlkimine. Ühes vormis esitatud mõte tõlgitakse teise.
Mu viimatine äge kogemus sellisest tõlkimisest oli 27.aprilli Carmina Burana esitus Lauluväljaku klaassaalis Flora ja Kalevi kooride poolt. Lisaks muusikale esitati teost ka tekkiva ja täieneva pildina seinale, mida joonistas Siiri Taimla.
Ta tõlkis muusika pildiks. Tõlge pildikeelde lisas mõistmisvõimalust. Näiteks need, kes ei jõudnud ladinakeelse teksti tõlget läbi lugeda said piltide põhjal aimu, millest lauldakse.
Oma ideid soovime sageli teistele mõistetavaks teha. Tänapäeva organisatsioonide puhul on pea enesestmõistetav teatud nö strateegliliste arusaamade vormistamine ja kommunikeerimine. Igal endast lugu pidaval organisatsioonil on missioon, visioon ja ...Enamasti on need võimalikult lakoonilised sõnastused sellest, mida organisatsioon teeb, millisena näeb oma tulevikku ja kuidas püüab sinna jõuda. Ometi võib sedagi teha teha pildiliselt, tähendab ju visioon otsetõlkes kujutluspilti tulevikust. Oma koolitustel oleme aidanud inimestel ühist kujutluspilti luua ka ühiselt joonistades. Huvi, kaasatus ja energiatase on nendel juhtudel olnud suur.
Oleme sõnastanud oma visualiseerimise loovlabori visiooni, millest lähtusime ka töötubasid koostades. Meie visiooniks on, et vähemalt 63% eesti tublidest ettevõtjatest julgevad pliiatsi kätte võtta ja oma visioonid ja mõtted pildiks teha. Missiooniks on muuta visualiseerimine Eesti ettevõtluskeskkonnas iseenesestmõistetavaks töövahendiks, juurutada visualiseerimist rohkem organisatsioonide kultuuri.
Tee algust koos meiega!
- Tanel Rannala
Piltide abil paberil mõtlemine võib tunduda hirmuäratava väljakutsena. Kuid uuega alustades tasub kiirustada aeglaselt. Visualiseerimiseks-joonistamiseks kasulikke oskusi saad omandada samm sammult. Alustada võid sellest, et õpid ära ühe visuaalse tähestiku. Seda täiendades ja “tähtedega” eksperimenteerides saad üha rohkem kujundeid oma visuaalse mõtlemise tööriistakasti. Nii rikastad oma märkmeid ja suudad ka teistele oma mõtteid paremini selgitada.
Alustame siis algusest. Kõige lihtsam tähestik koosneb viiest “tähest”: ring, ruut, kolmnurk, joon, punkt. Juba ainuüksi nende abil saad Sa joonistada ükskõik mida. Et see nii on, selle tõestuseks joonistasime igaüks siia mõned pildid, kasutades üsnagi kohmakat Google’i joonistusprogrammi. NB! See võttis meil aega mõni minut ja keegi meist pole joonistuskursustel käinud!
Esimese pildi tegime nii, et igat elementi kasutasime vaid üks kord. Tulemus on selline.
Teise pildi tegime kõik samast objektist, antud juhul siis inimesest. Elemendid on samad, aga neid võis kasutada korduvalt. Tulemus on selline.
Kui nüüd piinlikult täpne olla, siis Argo joonistusel on kasutatud ka kaart. See viitab võimalusele oma “tähestikku” edasi arendada ja lisada sinna uusi “tähti”. Nii võib põhielementide ehk visuaalse tähestiku hulka lisada näiteks spiraali, kaare, sõlme, silma, pilve (popkorni). Nende kombinatsioonist saab joonistada näiteks sellise pildi.
Nende avatud(!) ja suletud(!) kujunditega saad kombineerida ükskõik millist visuaali. Insenerliku mõtlemise ja joonestamiskalduvusega inimene võib koostada voodiagramme või graafikuid, visandlikuma mõtlemise ja vaba käega joonistaja võib kujutada inimesi mitte ainult kui märke, vaid ka tegutsemas ja suhtlemas. Sina võiksid proovida näiteks nende algtähestikku kuuluvate detailide abil kujutada Eesti tähestikku või kõiki numbreid. Proovi kohe järgi! Kui oled aru saanud, et “vist saab tõesti”, siis vaata järgmiseks harjutuseks enda ümber, kus Sa praegu oled. Vali välja mõned lihtsamad objektid ja vaata, kuidas oskad neid joonistada, kasutades kujundeid visuaalsest tähestikust. Joonista ükskõik millega, kas või näpuga higisele aknaklaasile...
Aga tulles tagasi algusmõtte juurde - alustades pole põhjust kiirustada ja oskusi on kasulik omandada samm sammult. Seda ka sellepärast, et tekitada endale eduelamusi, mille pinnalt edasi liikuda. Kui latt kohe liiga kõrgele seada, võib Sind tabada pettumus ja Sa lööd uue oskuse omandamisele käega. Eriti kui pole kedagi kõrval toetamas ja tagant õhutamas. Meie omalt poolt pakume sellist tuge oma töötubades (vt 4 hommikust visuaalse intelligentsuse arendamise töötuba juba maikuus). Seal õpime visuaalset mõtlemist erinevate ülesannete ja probleemide lahendamiseks.
Lõpetuseks näide sellest, et me ei räägi kunstist ega õpeta joonistamist selle tavapärases mõttes. Meie jaoks on oluline ideede kommunikeerimine, mitte puhas kunst. Näiteks kui joonistaksid nüüd vasaku käega ühe “halvasti” joonistatud autoportree endast, seejärel parema käega “paremini” joonistatud autoportree endast ja liseksid veel ka foto endast, siis näed, et kõigil juhtudel oleksid pildil ikkagi sina. Kui keegi sinu joonistusest aru ei saa, sellele lisa kommentaar ja kõik on selge.
- Tanel Rannala
Piltide abil paberil mõtlemine võib tunduda hirmuäratava väljakutsena. Kuid uuega alustades tasub kiirustada aeglaselt. Visualiseerimiseks-joonistamiseks kasulikke oskusi saad omandada samm sammult. Alustada võid sellest, et õpid ära ühe visuaalse tähestiku. Seda täiendades ja “tähtedega” eksperimenteerides saad üha rohkem kujundeid oma visuaalse mõtlemise tööriistakasti. Nii rikastad oma märkmeid ja suudad ka teistele oma mõtteid paremini selgitada.
Alustame siis algusest. Kõige lihtsam tähestik koosneb viiest “tähest”: ring, ruut, kolmnurk, joon, punkt. Juba ainuüksi nende abil saad Sa joonistada ükskõik mida. Et see nii on, selle tõestuseks joonistasime igaüks siia mõned pildid, kasutades üsnagi kohmakat Google’i joonistusprogrammi. NB! See võttis meil aega mõni minut ja keegi meist pole joonistuskursustel käinud!
Esimese pildi tegime nii, et igat elementi kasutasime vaid üks kord. Tulemus on selline.
Teise pildi tegime kõik samast objektist, antud juhul siis inimesest. Elemendid on samad, aga neid võis kasutada korduvalt. Tulemus on selline.
Kui nüüd piinlikult täpne olla, siis Argo joonistusel on kasutatud ka kaart. See viitab võimalusele oma “tähestikku” edasi arendada ja lisada sinna uusi “tähti”. Nii võib põhielementide ehk visuaalse tähestiku hulka lisada näiteks spiraali, kaare, sõlme, silma, pilve (popkorni). Nende kombinatsioonist saab joonistada näiteks sellise pildi.
Nende avatud(!) ja suletud(!) kujunditega saad kombineerida ükskõik millist visuaali. Insenerliku mõtlemise ja joonestamiskalduvusega inimene võib koostada voodiagramme või graafikuid, visandlikuma mõtlemise ja vaba käega joonistaja võib kujutada inimesi mitte ainult kui märke, vaid ka tegutsemas ja suhtlemas. Sina võiksid proovida näiteks nende algtähestikku kuuluvate detailide abil kujutada Eesti tähestikku või kõiki numbreid. Proovi kohe järgi! Kui oled aru saanud, et “vist saab tõesti”, siis vaata järgmiseks harjutuseks enda ümber, kus Sa praegu oled. Vali välja mõned lihtsamad objektid ja vaata, kuidas oskad neid joonistada, kasutades kujundeid visuaalsest tähestikust. Joonista ükskõik millega, kas või näpuga higisele aknaklaasile...
Aga tulles tagasi algusmõtte juurde - alustades pole põhjust kiirustada ja oskusi on kasulik omandada samm sammult. Seda ka sellepärast, et tekitada endale eduelamusi, mille pinnalt edasi liikuda. Kui latt kohe liiga kõrgele seada, võib Sind tabada pettumus ja Sa lööd uue oskuse omandamisele käega. Eriti kui pole kedagi kõrval toetamas ja tagant õhutamas. Meie omalt poolt pakume sellist tuge oma töötubades (vt 4 hommikust visuaalse intelligentsuse arendamise töötuba juba maikuus). Seal õpime visuaalset mõtlemist erinevate ülesannete ja probleemide lahendamiseks.
Lõpetuseks näide sellest, et me ei räägi kunstist ega õpeta joonistamist selle tavapärases mõttes. Meie jaoks on oluline ideede kommunikeerimine, mitte puhas kunst. Näiteks kui joonistaksid nüüd vasaku käega ühe “halvasti” joonistatud autoportree endast, seejärel parema käega “paremini” joonistatud autoportree endast ja liseksid veel ka foto endast, siis näed, et kõigil juhtudel oleksid pildil ikkagi sina. Kui keegi sinu joonistusest aru ei saa, sellele lisa kommentaar ja kõik on selge.
- Ülo Vihma
Seoses uue meedia võidukäiguga on inimeste lugemisvalmidus ja -oskus kahanenud ja järjest rohkem informatsiooni vahetatakse pildiliselt. Sellest räägitakse kui negatiivsest tendentsist, kuid seda võib võtta kui väljakutset. Kasulik on õppida pildilise info loomise ja lahtimõtestamise oskust.Sellepärast keskendusime oma arendusseminaridel visualiseerimisele ning lõime selleks Loovlabori, kaasates ka kunstnikke-disainereid. Alates eelmisest aastast oleme rakendanud loovlabori töötulemusi meeskonnatöö koolitustel. Saime sellest kogemusest kinnitust, et visualiseerimine on efektiivne suhtlemisvahend. Tagasisidest selgus, et sama meelt olid ka osalejad.
Infoküllus seab uued ootused teabest arusaamisele, talletamisele ja mõtestamisele. Kujundlik mõtlemine, disain kõige laiemas tähenduses, on selge trend. Täna räägitakse üha rohkem protsesside ja teenuste disainist. Pildid rahuldavad ka inimeste tarvet vahelduse järele. Paljudel inimestel on sünnipärane eelistus visuaalseks infotöötluseks. Visuaalse kultuuri areng ja levik toimub ka laiemalt, pildikeel on oma loomult rahvusvaheline, mis aitab meil suhelda suure maailmaga.
Tänaseks oleme oma loovlaboris läbi töötanud hulga materjali nii pildis kui sõnas. Paljud meetodid tegime ise läbi. Valisime alusmaterjaliks oma meeskonnale olulised teemad, mistõttu oleme sellest saanud palju otsest kasu nii äriprotsesside kui tooteportfelli arendamiseks. Täiendasime ja lähendasime oma arusaamisi turunduse, projektijuhtimise, tootearenduse, probleemilahenduse, koostö ja müügi alal. Meie kogemus oli nii võimas, et otsustasime seda teistega jagada.
Aprillis alustame avalike töötubade sarjaga "Visualiseerimine töövahendiks", kus labori esmased tulemused inimeste ette toome ja osalistega koos läbi teeme. Sarja eesmärgiks on visuaalse (kirja)keele omandamine. Oma katsetustes oleme avastanud, et sõnade ja piltide vaheldumisi kasutamine nõuab tunnetuse ja mõtete ülekandmist ühest keelest teise, mis annab avarama pildi teemast, mida käsitletakse. Mõned visualiseerimise vahendid sobivad paremini info talletamiseks, teised probleemide lahendamiseks, kolmandad protsessi kirjeldamiseks, neljandad esitluste tegemiseks jne. Näiteks inimesed leiavad probleemidele kergemini lahendusi, kui nad peavad tõlkima lahenduste otsimise etappe vaheldumisi piltideks ja tekstiks. Pildil on oma arenguloogika ja vahel ilmnevad lahendused ilma, et neid peaks sõnastama, või isegi tänu sõnadest hoidumisele. Sellise tõlketegevuse käigus lisandub uusi mõtteid või täpsustuvad varasemad. Suur võit on seegi, et visualiseerimisega saab keerulisi probleeme lahendada mänguliselt ja kõrgema energiatasemega.
Järgnevate nädalate jooksul postitame siia visualiseerimise töövahendeid käsitletavaid ideid ja mõtteid, avame töötubade teemasid köögipoolelt ja pakume nii mõnegi kasuliku nipi, kuidas ennast visuaalselt väljendada.
- Argo Tammemäe
Lühikese koosoleku lõppedes võttis kolleeg arutelu lühidalt kokku sõnadega „Selge pilt“! Asusime siis igaüks omi tegevusi tegema. Kui nädala möödudes taas kohtusime ja tulemustele otsa vaatsime, selgus meie meelehärmiks, et vaatamata koosolekul räägitule osutus meie "selge pilt“ siiski üsna erinevaks.
Ilmselt on paljud inimesed vahetevahel kogenud seda, et selgita ja seleta kuidas tahad, aga aru saadakse ikka isemoodi. Usun, et sellist ajakulu ja segadust on võimalik oluliselt vähendada.
Mitmed teadusuuringud sedastavad, et enamikel inimestel on uue info meeldejätmiseks kõige tugevam nägemismeel. Oleme oma kolleegidega viimasel ajal väga palju aega pühendanud visualiseerimise temaatikale eesmärgiga leida toimivaid lahendusi kommunikatsiooni parandamiseks organisatsioonides.
Hiljuti juhtus hea kolleegi kaasabil minu kätte raamat "Salvrätiteadus“, autoriks Dan Roam. Ta julgustas seal (juhte)inimesi omi mõtteid esitlema joonistamise abil. Huvitav oli autori väide (välja visatud veksel), et kuue väikese pildi abil saab asendada esitluse, mis koosneb neljakümnest PowerPoint slaidist. See oli huvitav! Omamata eelnevat kogemust joonistamises, otsustasin ma siiski proovida.
Julgelt ja entusiastlikult alustades tabasin ma ennast äkki kimbatusest, et mida ma siis joonistama peaks. Rõhutan, et esmaseks küsimuseks oli just mida joonistada, mitte veel kuidas joonistada. Selgus, et joonistada ei saa sama detailirohkelt kui sõnade abil selgitada, seega tuleb eelnevalt selgusele jõuda, mis on oluline ja mis mitte.
Selgus ja täpsus enda väljendamises on minu töös väga oluline. Selle saavutamine ei ole sugugi kerge ülesanne ja tihti ka palju aega nõudev pingutus. Joonistamise kogemus aga heas mõttes lausa jahmatas mind. Millise intensiivse selguse vajaduse see mõttepiltide kritseldamine tekitab! Sealjuures on see protsess parasjagu mänguline, mis peaks ju paljudele inimesetele meeldima.
Dan Roam pakub abiks kompleksed küsimused, et probleem mitmatahuliselt lahti võtta. Kui ma olin selle poole tunniga läbi teinud, selgus, et see oli ka hästi kasutatav material oma mõtete selgitamiseks. Proovisin oma kolleegide peal ja ma olin arusaadav kõigile. Aga mis peamine, need mõtted olid selged mulle endale. Veidi harjutades, peamiselt kriipsujukude kritseldamist, üllatas mind ennastki selle lihtsa pildiseerija informatiivsus, selgus ja mõjukus.
Kokkuvõttes võib öelda, et kui olen mõttepildid valmis teinud, siis on tõenäosus, et mu kolleegid mind juba esimesel korral mõistavad, oluliselt kasvanud. Ja mõtlemisprotsessis valmis kritseldatud joonised sobivad ka juba esitlusmaterjalideks. Seega saab sealt ka ajakulu kokkuhoiu.
Ega siis muidu hiinlased ei ütle, et üks pilt asendab tuhandet sõna.
Selget pilti!
Pildiseeria valmis vastates küsimusele: kes ma olen ja kuidas ma saan tõsta oma tuntust koolitajana?
