Sisene

Logi sisse

Kasutajatunnus *
Salasõna *
Remember Me

Blogi

Kaasautorid: Argo Tammemäe, Arno Baltin, Ülo Vihma

Piltide abil paberil mõtlemine võib tunduda hirmuäratava väljakutsena. Kuid uuega alustades tasub kiirustada aeglaselt. Visualiseerimiseks-joonistamiseks kasulikke oskusi saad omandada samm sammult. Alustada võid sellest, et õpid ära ühe visuaalse tähestiku. Seda täiendades ja “tähtedega”  eksperimenteerides saad üha rohkem kujundeid oma visuaalse mõtlemise tööriistakasti. Nii rikastad oma märkmeid ja suudad ka teistele oma mõtteid paremini selgitada.

Alustame siis algusest. Kõige lihtsam tähestik koosneb viiest “tähest”: ring, ruut, kolmnurk, joon, punkt. Juba ainuüksi nende abil saad Sa joonistada ükskõik mida. Et see nii on, selle tõestuseks joonistasime igaüks siia mõned pildid, kasutades üsnagi kohmakat Google’i joonistusprogrammi. NB! See võttis meil aega mõni minut ja keegi meist pole joonistuskursustel käinud!

Esimese pildi tegime nii, et igat elementi kasutasime vaid üks kord. Tulemus on selline.
nd


Teise pildi tegime kõik samast objektist, antud juhul siis inimesest. Elemendid on samad, aga neid võis kasutada korduvalt. Tulemus on selline.
nd

Kui nüüd piinlikult täpne olla, siis Argo joonistusel on kasutatud ka kaart. See viitab võimalusele oma “tähestikku” edasi arendada ja lisada sinna  uusi “tähti”. Nii võib põhielementide ehk visuaalse tähestiku hulka lisada näiteks spiraali, kaare, sõlme, silma, pilve (popkorni). Nende kombinatsioonist saab joonistada näiteks sellise pildi.
Näide 3

Nende avatud(!)  ja suletud(!) kujunditega saad kombineerida ükskõik millist visuaali. Insenerliku mõtlemise ja joonestamiskalduvusega inimene võib koostada voodiagramme või graafikuid, visandlikuma mõtlemise ja vaba käega joonistaja võib kujutada inimesi mitte ainult kui märke, vaid ka tegutsemas ja suhtlemas. Sina võiksid proovida näiteks nende algtähestikku kuuluvate detailide abil kujutada Eesti tähestikku või kõiki numbreid. Proovi kohe järgi! Kui oled aru saanud, et “vist saab tõesti”, siis vaata järgmiseks harjutuseks enda ümber, kus Sa praegu oled. Vali välja mõned lihtsamad objektid ja vaata, kuidas oskad neid joonistada, kasutades kujundeid visuaalsest tähestikust. Joonista ükskõik millega, kas või näpuga higisele aknaklaasile...

Aga tulles tagasi algusmõtte juurde - alustades pole põhjust kiirustada ja oskusi on kasulik omandada samm sammult. Seda ka sellepärast, et tekitada endale eduelamusi, mille pinnalt edasi liikuda. Kui latt kohe  liiga kõrgele seada, võib Sind tabada pettumus ja Sa lööd uue oskuse omandamisele käega. Eriti kui pole kedagi kõrval toetamas ja tagant õhutamas. Meie omalt poolt pakume sellist tuge oma töötubades (vt  4 hommikust visuaalse intelligentsuse arendamise töötuba juba maikuus). Seal õpime visuaalset mõtlemist erinevate ülesannete ja probleemide lahendamiseks.

Lõpetuseks näide sellest, et me ei räägi kunstist ega õpeta joonistamist selle tavapärases mõttes. Meie jaoks on oluline ideede kommunikeerimine, mitte puhas kunst. Näiteks kui joonistaksid nüüd vasaku käega ühe “halvasti” joonistatud autoportree endast, seejärel parema käega “paremini”  joonistatud autoportree endast ja liseksid veel ka foto endast, siis näed, et kõigil juhtudel oleksid pildil ikkagi sina. Kui keegi sinu joonistusest aru ei saa, sellele lisa kommentaar ja kõik on selge.
nd
Kaasautorid: Arno Baltin, Argo Tammemäe, Tanel Rannala

tanel rannalaSeoses uue meedia võidukäiguga on inimeste lugemisvalmidus ja -oskus kahanenud ja järjest rohkem informatsiooni vahetatakse pildiliselt. Sellest räägitakse kui negatiivsest tendentsist, kuid seda võib võtta kui väljakutset. Kasulik on õppida pildilise info loomise ja lahtimõtestamise oskust.

Sellepärast keskendusime oma arendusseminaridel visualiseerimisele ning lõime selleks Loovlabori, kaasates ka kunstnikke-disainereid. Alates eelmisest aastast oleme rakendanud loovlabori töötulemusi meeskonnatöö koolitustel. Saime sellest kogemusest kinnitust, et visualiseerimine on efektiivne suhtlemisvahend. Tagasisidest selgus, et sama meelt olid ka osalejad.

Infoküllus seab uued ootused teabest arusaamisele, talletamisele ja mõtestamisele. Kujundlik mõtlemine, disain kõige laiemas tähenduses, on selge trend. Täna räägitakse üha rohkem protsesside ja teenuste disainist. Pildid rahuldavad ka inimeste tarvet vahelduse järele. Paljudel inimestel on sünnipärane eelistus visuaalseks infotöötluseks. Visuaalse kultuuri areng ja levik toimub ka laiemalt, pildikeel on oma loomult rahvusvaheline, mis aitab meil suhelda suure maailmaga.

Tänaseks oleme oma loovlaboris läbi töötanud hulga materjali nii pildis kui sõnas. Paljud meetodid tegime ise läbi. Valisime alusmaterjaliks oma meeskonnale olulised teemad, mistõttu oleme sellest saanud palju otsest kasu nii äriprotsesside kui tooteportfelli arendamiseks. Täiendasime ja lähendasime oma arusaamisi turunduse, projektijuhtimise, tootearenduse, probleemilahenduse, koostö ja müügi alal. Meie kogemus oli nii võimas, et otsustasime seda teistega jagada.

Aprillis alustame avalike töötubade sarjaga "Visualiseerimine töövahendiks", kus labori esmased tulemused inimeste ette toome ja osalistega koos läbi teeme. Sarja eesmärgiks on visuaalse (kirja)keele omandamine. Oma katsetustes oleme avastanud, et sõnade ja piltide vaheldumisi kasutamine nõuab tunnetuse ja mõtete ülekandmist ühest keelest teise, mis annab avarama pildi teemast, mida käsitletakse. Mõned visualiseerimise vahendid sobivad paremini info talletamiseks, teised probleemide lahendamiseks, kolmandad protsessi kirjeldamiseks, neljandad esitluste tegemiseks jne. Näiteks inimesed leiavad probleemidele kergemini lahendusi, kui nad peavad tõlkima lahenduste otsimise etappe vaheldumisi piltideks ja tekstiks. Pildil on oma arenguloogika ja vahel ilmnevad lahendused ilma, et neid peaks sõnastama, või isegi tänu sõnadest hoidumisele. Sellise tõlketegevuse käigus lisandub uusi mõtteid või täpsustuvad varasemad. Suur võit on seegi, et visualiseerimisega saab keerulisi probleeme lahendada mänguliselt ja kõrgema energiatasemega.

Järgnevate nädalate jooksul postitame siia visualiseerimise töövahendeid käsitletavaid ideid ja mõtteid, avame töötubade teemasid köögipoolelt ja pakume nii mõnegi kasuliku nipi, kuidas ennast visuaalselt väljendada.

2013 03 18 loovlabor

visualiseerinLühikese koosoleku lõppedes võttis kolleeg arutelu lühidalt kokku sõnadega „Selge pilt“! Asusime siis igaüks omi tegevusi tegema. Kui nädala möödudes taas kohtusime ja tulemustele otsa vaatsime, selgus meie meelehärmiks, et vaatamata koosolekul räägitule osutus meie "selge pilt“ siiski üsna erinevaks.

Ilmselt on paljud inimesed vahetevahel kogenud seda, et selgita ja seleta kuidas tahad, aga aru saadakse ikka isemoodi. Usun, et sellist ajakulu ja segadust on võimalik oluliselt vähendada.

Mitmed teadusuuringud sedastavad, et enamikel inimestel on uue info meeldejätmiseks kõige tugevam nägemismeel. Oleme oma kolleegidega viimasel ajal väga palju aega pühendanud visualiseerimise temaatikale eesmärgiga leida toimivaid lahendusi kommunikatsiooni parandamiseks organisatsioonides.

Hiljuti juhtus hea kolleegi kaasabil minu kätte raamat „"Salvrätiteadus“, autoriks Dan Roam. Ta julgustas seal (juhte)inimesi omi mõtteid esitlema joonistamise abil. Huvitav oli autori väide (välja visatud veksel), et kuue väikese pildi abil saab asendada esitluse, mis koosneb neljakümnest PowerPoint slaidist. See oli huvitav! Omamata eelnevat kogemust joonistamises, otsustasin ma siiski proovida.

Julgelt ja entusiastlikult alustades tabasin ma ennast äkki kimbatusest, et mida ma siis joonistama peaks. Rõhutan, et esmaseks küsimuseks oli just mida joonistada, mitte veel kuidas joonistada. Selgus, et joonistada ei saa sama detailirohkelt kui sõnade abil selgitada, seega tuleb eelnevalt selgusele jõuda, mis on oluline ja mis mitte.

Selgus ja täpsus enda väljendamises on minu töös väga oluline. Selle saavutamine ei ole sugugi kerge ülesanne ja tihti ka palju aega nõudev pingutus. Joonistamise kogemus aga heas mõttes lausa jahmatas mind. Millise intensiivse selguse vajaduse see mõttepiltide kritseldamine tekitab! Sealjuures on see protsess parasjagu mänguline, mis peaks ju paljudele inimesetele meeldima.

Dan Roam pakub abiks kompleksed küsimused, et probleem mitmatahuliselt lahti võtta. Kui ma olin selle poole tunniga läbi teinud, selgus, et see oli ka hästi kasutatav material oma mõtete selgitamiseks. Proovisin oma kolleegide peal ja ma olin arusaadav kõigile. Aga mis peamine, need mõtted olid selged mulle endale. Veidi harjutades, peamiselt kriipsujukude kritseldamist, üllatas mind ennastki selle lihtsa pildiseerija informatiivsus, selgus ja mõjukus.
Kokkuvõttes võib öelda, et kui olen mõttepildid valmis teinud, siis on tõenäosus, et mu kolleegid mind juba esimesel korral mõistavad, oluliselt kasvanud. Ja mõtlemisprotsessis valmis kritseldatud joonised sobivad ka juba esitlusmaterjalideks. Seega saab sealt ka ajakulu kokkuhoiu.

Ega siis muidu hiinlased ei ütle, et üks pilt asendab tuhandet sõna.

Selget pilti!

koolitaja Argo Tammemäe

Pildiseeria valmis vastates küsimusele: kes ma olen ja kuidas ma saan tõsta oma tuntust koolitajana?

juhtimineKes on parem – see on põhiküsimus nii spordis kui äris. Ainult et kui spordis  on hindajaks enamasti neutraalne mõõtühik (oma väikeste eranditega aladel, kus antakse ka stiilipunkte), siis äris on hindajaks inimene. Seega tuleks pealkirjaküsimus esitada kas ettevõtte töötajatele, omanikele, koostööpartneritele või klientidele. Vahetult hindavad juhti eelkõige organisatsiooni töötajad. Vastavaid küsitlusi teevad edukad organisatsioonid regulaarselt, paraku on see ka nende siseinfo. Kergemini on avalikkusele kättesaadavad eelkõige juhtide endi hulgas tehtud küsitlused, kuid ka neist annab juhtide „headusest“ üht-teist välja lugeda, seda siis küsitlejate konteksti ja mõõdikute taustal.

Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikool ja OÜ EBS Education poolt 200 Eesti firmas läbi viidud uuring http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/ettevotlus/easi-juhtimisuuring-2010_eas-i_final.pdf leidis ühe järeldusena, et suurim kasutamata sisemine arenguvõimalus Eesti organisatsioonide jaoks on peidus personalistrateegilises planeerimises ja arendamises.  Seega siis strateegilises inimeste juhtimises.

Inimeste juhtimisest oli juttu ka Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse korraldatud konverentsil Eesti naine - väärtuslik juht! (13.03.13.), millel osalesin.  Rääkisin seal mehe vaatenurgast, mis tähendab naisjuhina olla usaldusväärne, kannatlik ja suunanäitaja. Juhtimisteoorias käsitletakse juhtimist sooneutraalselt, läbi juhtimisfunktsioonide ja nende täitmiseks vajalike tegevuste kirjelduse. Tänapäeval on edukas juhtimine olukorda adekvaatselt hindav (s.t. stiililt paindlik) ja inimesi austav juhtimine, sõltumata sellest, mis soost on juht. Ometi on mehed ja naised erinevad. Selleks, et juhtida nii mehi kui naisi, on mees- ja naisjuhtidel vaja teha erinevaid pingutusi kõikide juhtimisfunktsioonide suurepäraseks täitmiseks.

Tulen tagasi juhtide uuringu juurde. Selle läbiviijad leidsid, et Eesti ettevõtted kasutavad suhteliselt vähe uudseid ja erinevaid töökorralduse ja -suhete vorme, pigem kasutatakse traditsioonilisi töösuhteid ja töökorraldust, mis võimaldab rakendada töötajate üle vahetut kontrolli.

Strateegilise (personali)juhtimise edu üheks nurgakiviks on juhi oskus ennast igapäevajuhtimisest nii palju vabastada, et strateegia loomiseks on pidevalt ja kestvalt aega. Mõned konverentsil olnud naisjuhid ütlesid, et neil on see aeg olemas tänu sellele, et nad delegeerivad  oma igapäevaseid ülesandeid oma kolleegidele. Seda aga saavad nad teha vaid siis, kui usaldavad oma alluvaid ega tüki neid ülemäära kontrollima.

Seega langesid sooneutraalse uuringu järeldused kokku konverentsil osalenud naisjuhtide arvamuse ja praktikaga.  Selle põhjal võib öelda, et vähemalt need konverentsil osalenud naisjuhid on inimeste juhtimist silmas pidades meesjuhtidest paremad.

raamatupidajaPaljudes firmades võib kuulda sarnast küsimust. Enamasti on sellise pahameele põhjustajaks mingid dokumendid ja täpsed nõuded, mis raamatupidamise jaoks on vajalikud, kuid tavatöötajale ebaolulised või arusaamatud.

Ometi annab ka sellelt pinnalt suhteid oluliselt parandada. Heade suhete aluseks on selged piirid. Töökeskkonnas on piiridel erinevad nimed -  roll, ülesanne, reegel. Nende kasutusvaldkond ja selguse aste on  erinev.  Roll on neist kõige üldisem, kirjeldab tegevusala või suunda ja annab koha struktuuris. Näiteks juht, sekretär, meister, müügimees, raamatupidaja. Igapäevatöös jätab rolli sisu palju tõlgendusvõimalusi ja sellepärast on sageli vaja täpsustada antud rolliga seotud ülesandeid. Need on konkreetse sihiga tegevused, millel on täpsemad mõõdikud - milline peab olema tulemus ja mis ajaks on vaja ülesanne täita. Näiteks koostada ja kinnitada eelarve 31.detsembriks, müüa kuu ajaga kindel kogus kaupa, täita käibedeklaratsioon ja tasuda käibemaks 20.kuupäevaks, maksta välja palgad jm. tasud 5 kuupäeval jne. Paljude inimeste koostöö puhul sageli ka sellest ei piisa, on vaja veel reegleid – täpseid toimimise kirjeldusi. Need annavad töötajatele ette tingimused, mismoodi oma ülesannet täita – kellega mis infot mis ajal vahetada, kellega koos midagi teha ja otsustada, mis põhimõttel kliente valida, milliseid dokumente täita ja kellele saata jne. Seda võib võrrelda moeasjaks saanud dieedipidamisega – tähtis on teada nii seda, mida süüa, kui ka seda, millal ja kuidas süüa.  Toon veel mõned näiteid organisatsioonidest. Alles hiljaaegu ühe müügimeeskonnaga töötades selgus, et neil on vaja omavahel täpsustada nii ülesandeid kui ka reegleid.  Ühes teises firmas pidid raamatupidajad koos juhiga tegema sama kogu organisatsiooni lõikes. Miks? Sellepärast et juhid ei saatnud raamatupidamisse õigeks ajaks õigesti täidetud tööaja aruandeid, tööajad oma lähetuste aruandeid, arved ja saatedokumendid olid puudulikult või suisa valesti vormistatud. Mis päädis sellega, et raamatupidajad olid tööde viimasele hetkele kuhjumisest stressis, pidid tegema lisatööd, ise mööda maja ringi jooksma, et vajalikke täpsustusi saada jmt.

Kuna raamatupidajad ei ole tavaliselt väga aktiivsed suhtlejad, siis on neil kasulik sarnased teemad üles võtta koos juhiga ning läbi arutada iga meeskonnaga eraldi. See nõuab küll aega, kuid tasub ennast kuhjaga ära. Kõigepealt tuleb neile toeks juhi autoriteet.  Lisaks saavad kõik osalised korraga ja ühest kohast samasuguse informatsiooni, oma küsimustele vastused ning selguse nõuete osas. Ning lõpuks, aga mitte vähem oluline on see, et  koos kõigi osalistega asjade selgeks rääkimine aitab kaasa grupinormide ning –kontrolli tekkimisele.  Selline ühismälu ja -kontroll on praktikas tõhusam kui ükskõik missugune paberile pandud reegel.