HTMi tellitud üldhariduskoolide analüüsist selgus, et põhikooli keskmine hinne ennustab suurel määral gümnaasiumiõpilase individuaalset edu. Nt. matemaatikas tähendab õpilase ühepunktine edu põhikoolis riigieksami tõusu ligi 20 punkti võrra!!!
Igasuguste teadmiste puhul, k.a. juhtimine, räägitakse baasteadmistest, ABC-st. Ilma selleta ei pääse kõrgemale tasemele, ei saa meistriks. Mitmekümne eesti koolijuhi coachingutel ilmnes, et paljudel neist puudusid süsteemsed juhtimise baasteadmised. Ainuüksi nende teadvustamisest tekkis arenguhüpe.

Sama kehtib ka muudes organisatsiooni toimimist puudutavates pehmetes valdkondades – suhtlemine, koostöö, läbirääkimine. Kui süsteemseid baasteadmisi ja –oskusi pole varasemas elus omandatud, siis on täiendõppes vaja eriliselt pingutada, sinna rohkem panustada.

Tuntud juhtimisteadlane Jim Collins ütleb, et firma ja tiimi edu aluseks on õigete inimeste valimine. Selle baasteadmisega saab nii mõndagi ära teha tulevaseks eduks. See tähendab, et lisaks kandidaadi erialastele teadmistele ja oskustele, mille alusel tehakse eelvalik, tuleks edasi uurida, millised on kandidaadi väärtused ja kuidas need sobivad olemasolevate inimeste omadega. Aga ka seda, millised on kandidaadi baasoskused eelpoolnimetatud pehmete oskuste vallas. Siis on edaspidi lihtsam otsustada, kas teadmiste ja oskuste lisamist on vaja indiviidile või kogu tiimile või mõlemale ja millisest tasemest lähtuvalt. Nii tekib ka suurem variatiivsus ja täpsus arenduseks – individuaalne või grupiõpe, välised koolitused-kursused või sisekoolitus-coaching. Mõistlik on see ise või konsultandi abiga selgeks teha enne kui hakata kallist raha lihtsalt tunde põhjal kulutama. Mõnele võib olla üllatav mõelda, et ka suhtluses jm. pehmetest oskustes saab mõõta efektiivsust. Samuti on selle õppimiseks panustatud rahal ROI – investeeringu tasuvus.