Tänapäeva äri nõuab üha enam juhtidelt oskust töötada inimestega ning luua hästi toimiv meeskond. Meeskonna juhtimise koolitus annab ülevaate juhtimisfunktsioonidest, arendab grupidünaamika tajumist ning otsustamisvõimet, tõstab tervikuna juhtimiskompetentsi. Koolitusel õpivad juhid analüüsima oma igapäevatööd ja oma juhtimisstiili ning hindama seda lähtuvalt oma juhtimistasandist, meeskonnast ja organisatsioonist.

Sõltuvalt juhtimistasemest aitame osalejatel mõtestada enda jaoks, kuidas tõhusamalt kasutada igapäevasuhtlust, koosolekuid või arenguvestlusi probleemide lahendamiseks ja inimeste motiveerimiseks, kuidas sõnastada eesmärke ja planeerida tegevusi. Vaatleme organisatsioonikultuuri, selle elemente ja avaldumisvorme ning muudatuste juhtimist konkreetses juhtimispraktikas. Otsime vastust küsimusele, mida peaks iga juht oma mõjualas tegema, et muudatused oleksid edukad.

Koolitus aitab saada vastuseid järgmistele küsimustele:
Mida peab juht tegema teisiti kui tavatöötaja? Millised on juhi põhiülesanded? Millistele ülesannetele keskenduda? Kuidas püstitada sobiv eesmärk ja teha plaan, mis ka täidetaks? Kuidas ühitada strateegia ja taktika, head suhted ja nõudlikkus igapäevajuhtimises? Kuidas panna inimesed rohkem vastutust võtma ja motiveerida neid saavutama parimat? Kuidas läbi viia arenguvestlusi? Kuidas teha efektiivseid koosolekuid? Mis osa on juhi töös organisatsioonikultuuril ja kuidas seda arvestada? Kuidas muudatusi ette valmistada ja läbi viia?

Koolitusel on kaks sihtgruppi:
1) Esmatasandi juhid ja madalama astme keskjuhid (kes juhivad ühte juhti).
Märksõnadeks juhtimise funktsioonid, erinevad tööalased rollid ja inimeste profiilid, meeskonna loomine, eesmärgistamine, planeerimine, protsessi haldamine, delegeerimine, probleemide lahendamine

2) Kõrgema astme keskjuhid (kes juhivad mitmeid juhte), tippjuhtide reserv/järelkasv.
Märksõnadeks enesejuhtimine, liidriks arenemine, liidrivõimekuse kasvatamine, strateegiline juhtimine, muudatuste juhtimine, inimeste inspireerimine, eestvedamine, motiveerimine.

Enesejuhtimise ehk eneseregulatsiooni oskust vajavad kõik inimesed, et elus hästi toime tulla. Koolitus võimaldab heita sügavama pilgu enda sisse, teadvustada ja hinnata oma väärtusi, hoiakuid ja käitumisharjumusi, teha vajadusel korrektuure ning seada sihte enda käitumise muutmiseks. Isiksuslik areng pole mõeldav ilma enesejuhtimise oskuse arendamiseta. Enesejuhtimise koolitus on töö iseendaga. Selle käigus õpib inimene ennast selgemalt tunnetama, kõrvalt vaatama, analüüsima, endale ise tagasisidet andma. Võiks öelda, et see on kogu teadliku õppimise alus. Enesejuhtimise oskuse olemasolu annab head eeldused ka teiste juhtimiseks.

Enesejuhtimise alateemad on:
• enesemotivatsioon
• isiklik õpistiil, õpioskused
• stressi juhtimine
• tõhus ajakasutus
• muudatuste juhtimine - enda käitumise ja hoiakute muutmine
• liidriks kasvamine
• emotsionaalne, praktiline ja multiintelligentsus
• tervise hoidmine
• isiksuslik areng

Probleemid ehk olukorrad, millega me päris rahul pole, on elu osa. Seepärast tegeleme probleemilahendusega pea iga päev ja nende lahendamise oskus on oluline kõikidele inimestele nii tööl kui kodus. Koolitus annab ülevaate probleemilahenduse alusmudelist ning loovatest meetoditest selle kasutamiseks. Lisaks vaatame, kuidas probleemilahenduse mudeli abil on võimalik koosolekuid tüpiseerida ja nende efektiivsust tõsta.

Mõned näited probleemilahenduse meetoditest, mida on koolitusel võimalik õppida kasutama

• grupitöö meetodid, mida saab kasutada ka väga suurte gruppidega – avatud ruum, maailmakohvik, de Bono mõttemütsid jt.
• ajurünnaku meetodid – vabad assotsiatsioonid, vagunite haakimine, rollivahetus jt.
• probleemi tunnetamise meetodid – viis miksi, swot, kalasaba, nominaalne grupp jt.
• visualiseerimise meetodid – meelekaart, mõistekaart, kuue pildi meetod, probleemipuu jt.

Kõik me suhtleme ja võiks arvata, et seda oskust on meil piisavalt. Ometi on suhtlusoskused kõige enam nõutud koolitused üle maailma. Suhtlusoskused on meie kõigi jaoks universaalsed ja hädavajalikud oskused, eriti just koostöös. Nagu on öelnud erinevate meediaväljaannete pikaaegne peatoimetaja Priit Hõbemägi – suhtlusoskused on inimese psühholoogiline kirjaoskus. Kunagi pole hilja seda õppida või täiendada.
Koolitusel on võimalik õppida, kuidas ennast kehtestada ehk käituda kindlalt, teist poolt ründamata ja enda vajadustest loobumata. Koolituse käigus arendame järgmisi oskusi: aktiivne kuulamine, selge eneseväljendus, suhtlustasandite tajumine ja suhtlusprotsessi juhtimine.

Suhtluskoolitus võib olla ülal loetletud põhioskuste koolitus või osa kahest rakenduspõhisest koolitusest:

• teenindussuhtlus
• müügisuhtlus

Võib juhtuda, et pingelise töö tagajärjel lahvatavad inimeste vahel konfliktid. Kuid põhjused peituvad siiski mujal. On see nõrk eneseregulatsioon või puudulikud suhtlusoskused? Konfliktide süvapõhjuseks peetakse erinevaid väärtushinnanguid, isiksuslikku sobimatust, kuid on veel terve rida põhjusi, miks konfliktid võivad tekkida. Kursusel tutvumegi konfliktide tekkimise põhjustega, konfliktide tüüpidega ja konfliktide käsitlemise võimalustega: konfliktiga toimetulek, konflikti lahendamine ja konflikti vahendamine (lepitamine).

Enamus meie tööalasest suhtlusest on sisuliselt läbirääkimised – kolleegidega, meeskonnakaaslastega, juhtidega, alluvatega, partneritega, klientidega. Sageli tuleb läbirääkijana esindada ka oma meeskonda, läbi rääkida korraga mitme inimese või osapoolega (mitmepoolsed läbirääkimised) või kaasata läbirääkimistesse oma kolleege (meeskondlikud läbirääkimised). Olgu tegemist ükskõik millisega neist, läbirääkimisoskusest sõltub iga üksiku inimese ja kogu meeskonna või koguni organisatsiooni edu.

Esinemisel (esitlusel, sõnavõtul, kõnel) on selgelt kaks poolt: teksti loomine ja selle ettekandmine. Üks inimene võib olla hea ühes, teine teises. Ideaalis püüdleme mõlema poole täiuslikkuse suunas. Eriti oluline on see intervjuude jm. usutluste puhul, kust tekst tuleb luua kohapeal. Nt. USA president Barack Obama pole usutlustes kõige parem esineja, kuid on suurepärane oraator, kui saab valmis kõne paberilt maha lugeda. Tema kõnede tekste lihvitakse pikalt, mõnikord tehakse parandusi isegi veel kümmekond minutit enne esinemist.

Ühe sisuka kõne ja ka näitmaterjali ettevalmistamine on suurusjärgu võrra pikem kui selle ettekandmine. Koolitustel läheneme igale osalejale individuaalselt, jättes ühisosaks põhimõtted ja baasteadmised.

• Meisterläbirääkija
• Kõrge energiaga meeskonna mudel
• Individuaalne ja meeskondlik rolliprofiil
• Meeskonna stressiprofiil
• Linking Skills Profile - Meeskonda ühendavate oskuste profiil