Seoses Veerpalu dopinguskandaaliga küsis Eesti Ekspress psühholoogiaprofessor Talis Bachmannilt, miks inimesed valetavad. Ja sai vastuseks, et eelkõige enda psühholoogiliseks kaitseks (artiklit saad lugeda siit).

Eelarvamused on minu meelest samuti inimese psühholoogiline kaitse ja seetõttu igati omal kohal juhul, kui maailm on vaenulik või mitte eriti sõbralik. Psühhoanalüütikud väidavad, et juba imikueas kujuneb meil välja baasiline suhe maailma – kas see on meeldiv või ebameeldiv, sõbralik või vaenulik paik. Ja vastavalt sellele kujuneb meie hoiak, mis meie käitumist ka täiskasvanud peast juhib.

Püüdes meeskonnas  avatuse ja usalduse kultuuri juurutada, võib mõne inimese puhul ilmneda tõrksus sellega kaasa minna. Kui baasiline suhe maailmaga on kujunenud negatiivse kogemuse pinnalt, siis selle muutmine on küsitav või raske.

Eelarvamust peetakse tänases kiirelt muutuvas maailmas otsuste tegemisel pigem segavaks ja eksitavaks kui abistavaks. Ometi on see psühholoogilise enesekaitsena omal kohal. Ja mitte ainult. Paras ports skepsist, kriitilist mõtlemist ja võimet ka musti stsenaariume koostada on vajalikud igas meeskonnas. Tugeva eelarvamusega inimestest võib siin meeskonnale kasu olla, aidates vältida mõtlematuid otsuseid ja hurraaga kuristikku põrutamist. Lihtsalt niisama, teistsuguse arvamuse pinnalt, pole põhjust ühtegi (eel)arvamust maha materdada. Tuleks hoopis asju koos arutada ja analüüsida.

Meeskond on teadupärast seda suurema potentsiaaliga, mida erinevamad on selle liikmed. Sellega koos tekivad muidugi ka raskused erinevate inimeste kokkuliitmisel ja ühisele otsusele jõudmisel, aga see ongi meeskonna arendamise väljakutse ja põhiülesanne. Kogenud juht Allan Martinson ütles viimases Direcotri numbris (n4. /2011), et juhatus ja nõukogu vajavad mõlemad tolerantsi ja vastastikust arusaamist, nii et kumbki pool ei raiuks automaatselt oma. See tähendab tavakeeles erinevuste sallimist ja võimet nendele vaatamata dialoogi pidada. Eksimatuid inimesi pole ja dialoog on üks kindel järeleproovitud vahend selleks, et mitte langeda illusoorse eksimatuse, kõiketeadmise ja veatuse lõksu. Tuletagem meelde – kes teist on patuta, visaku esimene kivi!