Juhid ütlevad sageli oma inimestele motivatsioonikõnet pidades, et oleme ühes paadis. Sealjuures ei peeta silmas mitte lõbusõiduseltskonda, vaid paadimeeskonna liikmeks olemist, kus kõigil tuleb midagi teha selleks, et paat veel ja sihil püsiks ning lõpuks ka sadamasse jõuaks. See tähendab tihedat vastastikust seotust ja sõltuvust.
Purjetajate seas on üsna levinud komme meeskonnaliikmeid palgata, kui oma pereliikmetest või tuttavatest ei õnnestu vajaliku suurusega meeskonda kokku panna.
Eks see ole sama, mis alustavate firmade puhul. Seepärast on kasulik kuulata, mida kogenud seilajad ajakirjas Navigaator 2/2011 asja kohta räägivad. Internetis purjekate mehitamiseks abi pakkuva lehekülje Crewseekers’i asutaja ja tegevjuht Paul Stock ütleb, et omanikud peaksid esimese asjana läbi mõtlema, missuguseid oskusi neil tarvis läheb ning missugused isikuomadused aitavad kokku panna hea pardameeskonna. Täpselt sama on firmadega. Kui omanik palkab kapteni (firmas tegevjuhi), siis oodatakse temalt eelkõige enesekindlust, järjekindlust ja vastutustunnet, lõpuni välja vedamist. Teame ju seda kirjutamata reeglit, et kapten lahkub ka uppuvalt laevalt viimasena. Kapten on juhtpositsioonil ja see peab kõigile selge olema. Kui kapten oskab iga olukorraga toime tulla, kandub see omadus üle ka meeskonnaliikmetele ja vastupidi, kinnitab Šoti spordiinstituudi psühholoog dr. Richard Cox. Kõige asjalikumalt tegutsevad inimesed, kellel on varasem kogemus ning kes on tõestanud, et suudavad kriitilises olukorras tõhusalt tegutseda.
Paul Stock usub, et juhi puhul on ülimalt oluline oskus selgelt ja teisi austavalt suhelda. Kõige sagedasem põhjus nii kaptenite kui meeskonna üle nurisemiseks on puudulik suhtlemine. Asjatundjad kinnitavad, et ükskõik, kas leiate oma meeskonna agentuuri, kuulutuste või tuttavate kaudu, oluline on enne reisi silmast silma kohtuda. Neli korda üle Atlandi purjetanud Sam Coles ütleb, et talle on väga tähtis, et võõrad nii palju pingutaksid, et temaga isiklikult kohtuda ning jaht üle vaadata.
Richard Cox valiks meeskonna kahes etapis: kõigepealt viiks meeskonda soovija merele, et näha, kuidas ta seal toime tuleb ning näitab oskusi, mida väidab endal olevat. Seejärel läheks temaga kõrtsi – on hämmastav, kui palju inimesed pärast paari jooki enda kohta räägivad.
Ka merel, kus aega mõõdetakse päevade ja vahel nädalatega, on oluline plaanidest kinnipidamine. Tuhandeid miile seilanud James Stuwart ütleb, et kõik tema probleemid said alguse sellest, et mõni meeskonnaliige muutis varem kokku lepitud (lennu)plaane, sundides seega jahil lahkuma vähem sobilikel tingimustel.
Meresõit on kindlalt üks tegevus, mis peale lõbu sisaldab ka ohte. Ma ei tea ühtegi inimest, kes laevale asudes ei tahaks ükskord taas kuival maal seista. Sellepärast on avamerepurjekate meeskonna komplekteerimine vaat et tõsisemgi tegevus kui firmameeskonna kokkupanek. Kogenud meresõitjatelt tasub seda õppida.
