Esmapilgul võib tunduda veider soovitus meeskonnaliikmeid kaasates küsida kohe nende lahkumistingimuste kohta. Börsimaailmas on selline mõtlemine tavapärane - aktsiaid ostes mõeldakse nende müügile.

Või antakse maakleritele käsk osta ja müüa teatud hinnatasemel. Ka idufirmade rahastajad plaanivad enne investeeringu tegemist seda, millal ärist väljuda.
Ometi võiks sama asi toimida ka meeskonnaliikmete vahel. Ajakirjas Navigaator 2/2011 antakse soovitusi, mida jahtlaeva kapten peaks küsima oma meeskonna kandidaadilt. Näiteks seda, kas tulevasel meeskonnaliikmel on raha tagasisõiduks või on tema plaanid lahtised – loodab leida mõnda laeva, millega edasi liikuda. Või kas tal on kehtiv reisikindlustus. Või mis siis saab, kui reis pikeneb tundide, päevade või isegi nädalate võrra. Või kas tal on viisa selle maa jaoks, kus ta plaanib lahkuda.
Kõik need küsimused on seotud sellega, mis juhtub inimesega pärast töölepingu lõppu või kui asjad ei lähe nii, nagu plaanitud. Me ju teame, et iga tööleping (loe koostöö) lõpeb kord ja mitte alati pensionileminekuga. Kui kaptenil soovitatakse niisugustele asjadele tähelepanu pöörata, ju siis on selleks praktiline vajadus.
Näiteks viib laevameeskonna liikme tähelepanu seilamisest kõrvale see, kui ta peab muretsema, mis temast edasi saab. Merel võib tähelepanematus väga kalliks maksma minna. Sekeldused sõidugraafikute ühitamisega või vajadus neid ümber teha häirivad kogu meeskonda. Kui tuleb teha hädapeatus ning on vaja laeva remontida, on ilma maaleminekuloata laevamehest või -naisest vähe abi. Meeskonnaliige võib sihtkohta jõudes kaptenile ja teistele meeskonnaliikmetele ka „kaela peale" jääda, sundides neid tegelema asjadega, millega nad ei peaks tegelema. Täpselt sama võib juhtuda igas meeskonnas ja firmas.
Koostöö kavandamisel selle lõpetamise tingimuste üle arutlemine paneb osapooled avama rohkem isiklikku tausta ning sõnastama vastastikku oma huve. Selle üle soovitas Ajujahil osalejatel mõelda ka Eesti ühe edukama IT firma Webmedia juht Taavi Kotka. Ta pidas silmas olukorda, kus mõnel meeskonnaliikmel-partneril senine innustus raugeb või tekib uus huvi, strateegiline nägemus ei kattu teiste omaga, rahakott või aeg ei võimalda endisel moel jätkata või riskitaluvus erineb kaaslaste omast. Sellisel juhul tekib peale võimaluse osalust ja ülesandeid ümber jagada veel kaks varianti – kas meeskonnaliige otsustab lahkuda või soovivad teised, et ta lahkuks. Kui neist asjust on eelnevalt räägitud ja heal juhul ka kokku lepitud, siis toimuvad sellised pereheitmised valutult mõlemale poolele ega võta edasiminekuhoogu maha.