Kõik see kõlab usutavalt (pealegi kinnitatud uuringutega). Kui aga võtta seda kui juhist, kuidas edukaks saada, siis võib tekkida raskusi. Selle tekitab esitlusviis. Nimelt pakutakse siin soovitusi, mis on imperatiivses ehk käsu vormis. Käsk ei motiveeri kedagi seda täitma. Selleks saab olla vaid hirm selle ees, mis juhtub siis, kui käsk jääb täitmata. Mis mõju saab aga olla kirja teel tundmatu inimese antud käskudel? Muidugi, eks inimene saab ka ise ennast hirmutada. Näiteks mõttega: kui ma midagi neist käitumistest ei rakenda, siis olen luuser, jään luuseriks ja suren luuserina. Teisi õpetada on lihtsam kui ise teha. “Need, kes teavad, teevad. Need, kes saavad aru, õpetavad”, ütles Aristoteles. Ainult heade ja kasulike mõtete elluviimine tagab edu. Aristotelese järgi toimub see siis, kui inimesel on sügava teadmine ehk äratundmine sellest, mida peab tegema. Tal on selle kohta sisemine veendumus, millest omakorda tekib tegutsemisjulgus ja tegutsemiskindlus. Sama lugu on start- uppide ehk idufirmadega. Nende algatajatel võib olla hea idee, aga investor annab raha eelkõige meeskonnale, kellest ta usub, et need inimesed selle idee ka ellu viivad. Ka klient annab raha ikkagi juba toimivale teenusele või valmis tootele, mitte selle ideele. Mõtestades Heidi Halvorsoni toodud juhist nr. 5, kõlaks eduks vajalik sügav teadmine ja veendumus nii: ma olen homme parem kui täna.
