Põhiliselt investeeritakse seadmetesse, rauda ja betooni. ”Teadmistest jääb puudu just erinevate metoodikate ja nende eesmärgipärase rakendamise osas, mille põhjuseks on ilmselt puudulik eriharidus, vähene täienduskoolitus ja napp eestikeelne erialane kirjandus," kommenteeris EASi ettevõtete võimekuse direktor Pille-Liis Kello16.11. toimunud tootmisjuhtimise uuringu tutvustusel. Uuringu läbiviijate üldhinnang tootmisjuhtimisalase teadlikkuse, kasutusel olevate võtete ja üldise küpsusastme kohta on keskpärane. Eesti tootmisettevõtete tootlikkus ja tootmissüsteemi efektiivsus on märkimisväärselt madalam kui Euroopas keskmiselt. Eesti ettevõtted on oma lisandväärtuselt Euroopa ühed madalamad. Tootmisprotsessi tervikefektiivsusest puudub ülevaade, fookus on eelkõige üksikute töötajate efektiivsuse mõõtmisel, samuti ei kaasata inimesi parendustegevustesse piisaval määral.
Uuringu juhtiveksperdi Kristjan Gansi sõnul peavad tootmisettevõtete juhid tootmisjuhtimise parendamist kõige tähtsamaks arengusuunaks, lisades veel, et samaväärselt tähtsaks peavad nad ka turundust ja tootearendust. Viimaste nõrkusest ja vajadusest oli juttu ka üldises juhtimisuuringus. Tootmisettevõtete puhul tõi Gans aga välja ühe huvitava detaili, kuhu arendajatel tuleks oma pilk suunata: üldiselt on tootmisettevõtetes kõrge kontroll sisseostu ja tarneahela juhtimise protsessi üle ning koostöö tarnijatega toimib, protsessikaod tulenevad puudujääkidest siselogistika valdkonnas. Lihtsas keeles öelduna on tavalogistika ehk väline logistika (hanked, tarned, transport) meie ettevõtetes tugev, aga firma sees asjad logisevad. Kõik see viitab koostööoskuste nõrkusele, mis ei võimalda ka olemasolevaid teadmisi nt. lean tootmise või kvaliteedijuhtimise alal ellu viia. ”Teatakse, aga ei suudeta rakendada”, resümeeris Gans.
Uuring on täismahus kättesaadav siit: www.eas.ee/uuringud/innovatsioon-ja-tootearendus
