Niisugune lipukiri kujundab ka vastavad õpiülesanded – kuidas kuulata, vaadelda, mõista ja teisalt kuidas olla arusaadav ja mõjus väljendudes.
Märkides ära suhtluse mõlemad osised, loob selline lähenemine võimaluse koostööks suhtluspoolte vahel. Et liiklus sujuks väheste tõrgetega, on koostöö osaliste vahel hädavajalik. Suurema üldistusega mõte pärineb osadelt evolutsioonibioloogidelt, kelle arvates meie praegune arengu- ja elutase on tänu võlgu liikidevahelisele ja -sisesele koostööle. Ent liikluses näeme ka muud – näeme võitlust. Ühesuunalisel teel vastassuunas sõitmine, teeandmise nõude eiramine, suunavahetusest teavitamata jätmine, tuledeta sõit pimedal ajal. Siin on lipukiri teine – „näe ja ole nähtamatu“ või „ole nähtav ja näe läbi“. Need hüüdlaused lähtuvad konkurentsieelise taotlemise soovist – soovist saada teiste ees paremust.
Suhtlusõppe seisukohalt otsitakse sellisel juhul teadmist ja oskust, mis võimaldaks mõjutada teisi nii, et nood sellest aru ei saaks („Mõjutamise psühholoogia“ või „Manipuleerimise kiituseks“), märgata seda, mida suhtluspartner näidata ei soovi („Kuidas lugeda kehakeelt“).
Eurooplasele ärritavaks konkurentsieelise näiteks suhtluses on mosleminaiste näokatted. Näokatte kandja näeb, aga ei ole ise nähtav. Nägu on ju argisuhtluses üks väheseid katmata kehapindu ja suhtlemise seisukohast väga informatiivne. Me oleme õppinud lugema näoilmeid ja nüüd suleb keegi meie jaoks selle olulise infoallika.
Võitluse kasuks ei leia argumente argiliiklusest, küll aga mootorispordist ja sõjandusest. Ka on osa evolutsioonibiolooge seda meelt, et just võitlus – nii liigisisene kui liikide vaheline on eluslooduse arengu peamiseks mootoriks.
Võiks arvata, et mõlemad, nii võitlus kui koostöö, on olulised tõukejõud suhtlusalase oskusteabe otsimisel ja valimisel. Sõltuvalt sellest, millised eesmärgid isik enda ette seab, valib ta ka vahendid. Erinevates oludes kasutatakse ka erinevaid lipulauseid.
Mõned suhtluskonflikti alal tehtud uurimused osutavad sellele, et valitud lipukiri mõjutab tegelikkuse taju. Olles otsustanud, et keskkond on valdavalt vaenulik ja võitlusaldis, on isik just võistluslikkuse suhtes enam tähelepanelik. Samuti toidab võistlev käitumine ka suhtluskaaslaste kahtlustavust, mis ringiga jõuab tegijani tagasi ja tugevdab tema veendumust teiste võistlevast suhtumisest.
Lühikeses ajajaotuses annab võistlevus tugeva eelise, ent pikas ajalõigus muudab suhtluskeskkonna kõigi osalejate jaoks ebameeldivamaks ja võidu asemele asetub ühine kaotus. Seda võib jälgida nii liikluses (võita on 3 minutit, ent kaalul võib olla elu) kui ka argisuhtluses (õnnestub tüssata üht äripartnerit, ent kaotada on maine ärivaldkonnas).
Nagu vanas mõistuloos kahest hundist, kasvab enam see, keda rohkem toidad.
