Meeldiv oli kuulda, et ta näeb Eesti idufirmades suurt potentsiaali. Kuid mitte see ei köitnud mu tähelepanu, vaid hoopis tema mõte neljast edu tagavast omadusest. Ta olevat need endale sõnastanud pärast seda, kui ta noore tennisistina kaotas Roger Federerile. Need neli omadust on talent, jõulisus, püsivus ja usk. Tema meelest viisid just need omadused Federeri võidule ja viivad võidule ka kõik teised, kellel need omadused on. Koolitajana küsin endalt ikka ja jälle, millised omadused on inimesele kaasa sündinud ja millised on elu jooksul arendatavad, sealhulgas koolituste ja coachingutega. Või polegi neid omadusi võimalik lahutada peale baasiliste isiksuseomaduste, mis uurijate kinnitusel on kaasa sündinud ja väga püsivad. Kui nii, siis saab muid omadusi suuremal või vähemal määral edukalt arendada, oskamatu lähenemisega paraku ka taandarendada. Viimane paneb hoolikalt mõtlema, et kui midagi arendama hakata, siis on kasulik teada, mil moel seda teha, vastasel juhul võib hea alge äragi rikkuda. Kogemus ütleb, et oskuslik treening teeb imesid, samas teame, et hea tulemuse saab heast materjalist, inimese puhul siis geenidest ja lastetoast. Ometi ei valita meeskonnakoolitusele inimesi ei DNA, iseloomuomaduste ega koduse kasvatuse alusel. Inimesi valitakse peaasjalikult töökohtade täitmiseks ja siis ka eelkõige ametioskustest lähtuvalt. Kuidas inimesed omavahel klapivad, see selgub alles kohapeal, töö käigus. Nõnda siis võib juhtuda, et meeskonnakoolitusele saadetakse grupp „tavalisi“ inimesi ootusega, et neist tehakse „üliinimesed“ ja suurepärast koostööd tegev meeskond. Samamoodi võib juhtuda suhtlusoskuste koolitustega, mis on kõige laiemalt nõutav oskuskoolitus arvutikoolituste kõrval. Ega sellised ootused pole iseenesest ju pahad, ainult et tulemuste saavutamise kiirus võib erineda isegi suurusjärgu võrra. Sellele vaatamata tasub proovida – kuniks meeskonnakoolitusele pääsmeid ei müüda, on arenguvõimalused kõigil.
