Kaks nädalat enne 83a. Euroopa juunioride meistrivõistlusi ujumises kinnitati ära NL teatevõistkonna koosseis. Mina sealhulgas. Meid hakati selleks stardiks erilise tähelepanuga treenima. Minu üllatuseks koosnes suurem osa järelejäänud treeningutest teatevahetuste lihvimisele. Nimelt tehakse ujumises väga head teatevahetused tunnetuslikult ja pimesi, usaldades täielikult sulle vahetuse üle andnud kaaslast, keda sa sel hetkel enam ei näe. See oli väga pingeline ja täpne koostöö harjutamine. Igaüks teadis, mida temalt oodatakse ja milline roll on temal meeskonnas kanda.

Mitmed põhjamaa juhid on kiitnud meid, eestimaalasi, kui häid ja võimekaid töötajaid, kelle koostööoskused jätavad aga soovida. Ka paljude majandusnäitajate järgi pole me piisavalt efektiivsed oma tegemistes. Kuidas siis nii, oleme tublid, aga ikka mitte piisavalt efektiivsed? Täna koolitajana arvan, et koostöö ongi see osa tööst, mida me saame veel oluliselt parandada ja mis tõstaks ka ilma erilise lisapingutuseta meie organisatsioonide efektiivsust.

Meeskonnas töötades on oluline, et igaüks teaks ja tunnetaks oma osa „suures pildis“, siis saab ta täie tähelepanuga keskenduda oma sooritusele. Kui ma aga olen täie tähelepanuga oma asja tegemas, siis teiste kaastöötajate soorituse kvaliteedile mul paraku suurt positiivset mõju pole. Samas minu osa selles tervikus sõltub kellegi tehtud osast ja minu tehtu mõjutab jälle kedagi, kes teeb järgmist osa. Osade summana tulebki „suur pilt“ kokku. Kui me nüüd kõik selles ahelas osalejatena pingutame, kõigest väest ja oma võimete piiril, siis kuidas me seda „suurt asja“ veel paremini ja efektiivsemalt teha saaksime?

Pakun välja, et üheks võtmekohaks ongi oma osa vastuvõtmine ja üleandmine. Seda kohta tööprotsessis, kus kaks osapoolt omavahel kokku puutuvad, saab nimetada sõna otsese mõttes koostöökohaks. Just sellele tulebki keskenduda.

1983.a. EM´il võitis meie teatevõistkond kuldmedali ühe sajandiksekundiga. Sealjuures individuaalses soorituses ei jõudnud meist keegi esikümnessegi. Samas olime me konkurentsitult kõige kiiremad teatevahetuste tegijad ja see tagas meile võidu. Tagantjärele tuleb tunnustada meie treenerit, kes ilmselt teadis, et meie individuaalset võimekust pole enam nii lühikese ajaga võimalik tõsta, küll aga  olid suured varud peidus meie koostöös.

Nii nagu sport, mis on karm, aga enamjaolt õiglane, on ka äri sarnane - võitjad saavad kõik ja kaotajaid parimal juhul lihtsalt ei mäletata. Äris loeb paraku lõpptulemusena ikkagi vaid võit ja selle võidu kindlustamiseks on koostöö efektiivsusel tänapäeval aina kaalukam roll täita.

Meie blogis leiduvaid leiduvaid materjale võib soovi korral vabalt kasutada. Palume ainult viidata sellele blogile ja võimalusel avaldada blogi link.