Jüri Kuuskemaa väitel on jõuludel kaks kestust. Uuem, s.t. kristlik  traditsioon on, et jõulud lõpevad 6.jaanuaril, kolmekuningapäeval. Vanema traditsiooni kohaselt lõpevad jõulud alles küünlapäeval, 2.veebruaril. Küünlapäev, nimetatud ka küünlamaarjapäevaks, oli minevikus üks olulisemaid südatalve tähtpäevi. Rahvapärane ajaarvamine algas kõige sagedamini küünlapäevast. Küünlapäeval sõlmiti veel 19. sajandil kõrtsis nn. mokalaadal teenistuslepinguid, palgati sulaseid ja tüdrukuid, samuti suviseid hooajatöölisi. Varem oli see ka mõisatööliste ja rentnike kauplemise aeg. Küünlapäeval tehti ka ennustusi eelolevaks aastaks. 

Mida sellest tänasesse päeva üle võtta. Kui jõulude pikendamise üks põhjusi oli varem pime aeg ja välitööde vähesus, siis nüüd saame elektrivalgel lõppematult tööd teha. Loomulikult kasvab ka rikkus ainult tänu tööle, nõndas siis pole eesti rahvas kunagi varem nii rikas olnud kui nüüd. See, et rikkus jaotub ebaühtlaselt, on inimeste omavaheliste suhete reguleerimise küsimus. Kuid sama teema on üleval kõigis organisatsioonides. Mis on kellegi töötasu, kas boonused on õigustatud, mil määral on kohane kasutada optsioone jne.jne. – need on igavesti korduvad küsimused, mis koonduvad üldise märksõna motivatsioon alla. Samas me teame, et rahaline tasu on välimine motivaator ja on üsna  keeruline hinnata, kellele ja mis tasemest alates see olulise töökiirenduse annab.  Tero Taskila Eesti kontekstis kursioosselt kõrge palga mõju jäi vähemalt avalikkuse jaoks läbi analüüsimata, me ei tea, mida ta oleks teinud ka vähema raha eest ja kas siis oleks tema töö tulemus olnud firmale kahjulikum.

Aga vähemalt vaimses plaanis võiksime esivanemate eeskujul pikematest jõuludest kasu lõigata sellest, et hinnata enda töid ja tegemisi veelkord  ja rahulikumalt kui pidumeeleolus aastalõputormamises. Jaanuar on suurepärane aeg  eelmise aasta lõpul tehtud plaanide ülevaatamiseks, arenguseminarideks ja koolitusteks, meeskondade loomiseks, sisuliste tööalaste lepete sõlmimiseks.

Ma arvan, et pole põhjust tõsiselt võtta ei tea kust tavatarbimisse tulnud kommet, millest kirjutas Postimehe ajakirjanik Heidi Ojamaa 7.01.13. lehes, et kolmekuningapäevast alates ei ole enam viisakas inimestele uut aastat soovida ilma pudelita.  Me ei pea tingimata lähtuma uue aja kristlikest kommetest ja uue aja alkoholilembusest, et oma elu (ümber) korraldada.