Paljudes firmades võib kuulda sarnast küsimust. Enamasti on sellise pahameele põhjustajaks mingid dokumendid ja täpsed nõuded, mis raamatupidamise jaoks on vajalikud, kuid tavatöötajale ebaolulised või arusaamatud.

Ometi annab ka sellelt pinnalt suhteid oluliselt parandada. Heade suhete aluseks on selged piirid. Töökeskkonnas on piiridel erinevad nimed -  roll, ülesanne, reegel. Nende kasutusvaldkond ja selguse aste on  erinev.  Roll on neist kõige üldisem, kirjeldab tegevusala või suunda ja annab koha struktuuris. Näiteks juht, sekretär, meister, müügimees, raamatupidaja. Igapäevatöös jätab rolli sisu palju tõlgendusvõimalusi ja sellepärast on sageli vaja täpsustada antud rolliga seotud ülesandeid. Need on konkreetse sihiga tegevused, millel on täpsemad mõõdikud - milline peab olema tulemus ja mis ajaks on vaja ülesanne täita. Näiteks koostada ja kinnitada eelarve 31.detsembriks, müüa kuu ajaga kindel kogus kaupa, täita käibedeklaratsioon ja tasuda käibemaks 20.kuupäevaks, maksta välja palgad jm. tasud 5 kuupäeval jne. Paljude inimeste koostöö puhul sageli ka sellest ei piisa, on vaja veel reegleid – täpseid toimimise kirjeldusi. Need annavad töötajatele ette tingimused, mismoodi oma ülesannet täita – kellega mis infot mis ajal vahetada, kellega koos midagi teha ja otsustada, mis põhimõttel kliente valida, milliseid dokumente täita ja kellele saata jne. Seda võib võrrelda moeasjaks saanud dieedipidamisega – tähtis on teada nii seda, mida süüa, kui ka seda, millal ja kuidas süüa.  Toon veel mõned näiteid organisatsioonidest. Alles hiljaaegu ühe müügimeeskonnaga töötades selgus, et neil on vaja omavahel täpsustada nii ülesandeid kui ka reegleid.  Ühes teises firmas pidid raamatupidajad koos juhiga tegema sama kogu organisatsiooni lõikes. Miks? Sellepärast et juhid ei saatnud raamatupidamisse õigeks ajaks õigesti täidetud tööaja aruandeid, tööajad oma lähetuste aruandeid, arved ja saatedokumendid olid puudulikult või suisa valesti vormistatud. Mis päädis sellega, et raamatupidajad olid tööde viimasele hetkele kuhjumisest stressis, pidid tegema lisatööd, ise mööda maja ringi jooksma, et vajalikke täpsustusi saada jmt.

Kuna raamatupidajad ei ole tavaliselt väga aktiivsed suhtlejad, siis on neil kasulik sarnased teemad üles võtta koos juhiga ning läbi arutada iga meeskonnaga eraldi. See nõuab küll aega, kuid tasub ennast kuhjaga ära. Kõigepealt tuleb neile toeks juhi autoriteet.  Lisaks saavad kõik osalised korraga ja ühest kohast samasuguse informatsiooni, oma küsimustele vastused ning selguse nõuete osas. Ning lõpuks, aga mitte vähem oluline on see, et  koos kõigi osalistega asjade selgeks rääkimine aitab kaasa grupinormide ning –kontrolli tekkimisele.  Selline ühismälu ja -kontroll on praktikas tõhusam kui ükskõik missugune paberile pandud reegel.