Kes on parem – see on põhiküsimus nii spordis kui äris. Ainult et kui spordis  on hindajaks enamasti neutraalne mõõtühik (oma väikeste eranditega aladel, kus antakse ka stiilipunkte), siis äris on hindajaks inimene. Seega tuleks pealkirjaküsimus esitada kas ettevõtte töötajatele, omanikele, koostööpartneritele või klientidele. Vahetult hindavad juhti eelkõige organisatsiooni töötajad. Vastavaid küsitlusi teevad edukad organisatsioonid regulaarselt, paraku on see ka nende siseinfo. Kergemini on avalikkusele kättesaadavad eelkõige juhtide endi hulgas tehtud küsitlused, kuid ka neist annab juhtide „headusest“ üht-teist välja lugeda, seda siis küsitlejate konteksti ja mõõdikute taustal.

Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikool ja OÜ EBS Education poolt 200 Eesti firmas läbi viidud uuring http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/ettevotlus/easi-juhtimisuuring-2010_eas-i_final.pdf leidis ühe järeldusena, et suurim kasutamata sisemine arenguvõimalus Eesti organisatsioonide jaoks on peidus personalistrateegilises planeerimises ja arendamises.  Seega siis strateegilises inimeste juhtimises.

Inimeste juhtimisest oli juttu ka Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse korraldatud konverentsil Eesti naine - väärtuslik juht! (13.03.13.), millel osalesin.  Rääkisin seal mehe vaatenurgast, mis tähendab naisjuhina olla usaldusväärne, kannatlik ja suunanäitaja. Juhtimisteoorias käsitletakse juhtimist sooneutraalselt, läbi juhtimisfunktsioonide ja nende täitmiseks vajalike tegevuste kirjelduse. Tänapäeval on edukas juhtimine olukorda adekvaatselt hindav (s.t. stiililt paindlik) ja inimesi austav juhtimine, sõltumata sellest, mis soost on juht. Ometi on mehed ja naised erinevad. Selleks, et juhtida nii mehi kui naisi, on mees- ja naisjuhtidel vaja teha erinevaid pingutusi kõikide juhtimisfunktsioonide suurepäraseks täitmiseks.

Tulen tagasi juhtide uuringu juurde. Selle läbiviijad leidsid, et Eesti ettevõtted kasutavad suhteliselt vähe uudseid ja erinevaid töökorralduse ja -suhete vorme, pigem kasutatakse traditsioonilisi töösuhteid ja töökorraldust, mis võimaldab rakendada töötajate üle vahetut kontrolli.

Strateegilise (personali)juhtimise edu üheks nurgakiviks on juhi oskus ennast igapäevajuhtimisest nii palju vabastada, et strateegia loomiseks on pidevalt ja kestvalt aega. Mõned konverentsil olnud naisjuhid ütlesid, et neil on see aeg olemas tänu sellele, et nad delegeerivad  oma igapäevaseid ülesandeid oma kolleegidele. Seda aga saavad nad teha vaid siis, kui usaldavad oma alluvaid ega tüki neid ülemäära kontrollima.

Seega langesid sooneutraalse uuringu järeldused kokku konverentsil osalenud naisjuhtide arvamuse ja praktikaga.  Selle põhjal võib öelda, et vähemalt need konverentsil osalenud naisjuhid on inimeste juhtimist silmas pidades meesjuhtidest paremad.