Meil kõigil on arvamus enda kohta. Iseasi, kuidas meie enesehinnang langeb kokku teiste hinnanguga meist. Psühholoogiamaailmas räägitakse enesehinnangu adekvaatsusest, mis tähendab enesehinnangu ja teiste hinnangu kokkulangevust. Asi polegi detailides - inimene on keerukas ja tema käitumist saab väga erineva nurga alt vaadata ja tõlgendada - vaid üldjoontes sarnasest vaatest ja tõlgendusest.


draamaKuulsin täna raadiost, et Ugala teatri näitlejanna Karita Vaikjärv sai juba viiendat aastat järjest kolleegipreemia. Oma intervjuus ütles ta vastuseks küsimusele, miks tal on vaja lavastajat: "Roll sünnib koostöös lavastajaga. Ma võin arvata, et olen selline või paistan selline, aga vaja on peegeldust" . Selle mõtte organisatsiooni konteksti panemiseks asendan lauses kaks sõna, „rolli" asemele panen „töö tulemuse" ja „lavastaja" asemele „juhi ja kolleegi", ning saan: „Töö tulemus sünnib koostöös juhi ja tiimiga". Põhjus on sama, mis teatris näitlejal, töötaja võib endast ja oma töösooritusest arvata mida iganes, kuid tal on vaja sellekohast peegeldust teistelt, seda on vaja võrrelda juhi ja tiimikaaslaste arvamusega.

Juhtide ja tiimidega on sama lugu, nad vajavad peegeldust ja kõrvalpilku, et enesehinnang oleks adekvaatne. Tiimiliikmel on, kelle poole üles vaadata ja peegeldust küsida, esmatasandi juhil ja keskjuhil samuti, tippjuhil aga... tal kuluks ära kõrvalpilk erapooletult kõrvalseisjalt, konsultandilt või coachilt. Sama on tiimiga tervikuna - oluline on saada peegeldust teistelt tiimidelt ja järgmise astme juhilt, aga kasulik on saada seda ka erapooletult kõrvalseisjalt.

Lõpuks on teatris muidugi vaatajad, kes annava oma hinnangu etendusele ja määravad ära selle eluea. Äris samuti, selle eluea ja edukuse määravad kliendid. Küll aga võib olla erinevaid põhjusi, miks vaatajad teatrisse tulevad. Mõned tulevad lavastuse kui terviku pärast, mõned konkreetse näitlejasoorituse pärast. Veel sada aastat tagasi valitsesid teatrit staarid, keda tuldi vaatama. Ajapikku on seda hakanud asendama ansamblimäng. Tänane nõudlik kunstimaailm ja konkurents on tõstnud taseme nii kõrgele, et ka kõrvalosatäitjad peavad olema väga head, et etendus muutuks menukaks, püsiks repertuaaris kaua aega ja teeniks tulu. Äris on sama tendents. Kliendid ootavad üha rohkem, et kogu teenus oleks disainitud ja realiseeritud väga kõrgel tasemel. Ja mis tõstab nõudlikkust veelgi – meie maailm on avardunud, nii et tänast eesti teatrit ja kino võrdleme me juba maailmatasemega. Samamoodi võrdleme tooteid ja teenuseid.

Kui me tahame jõuda viie rikkama riigi hulka (ükskõik siis kuna), peame peale tootlikkuse kasvu panustama ka teeninduskvaliteedi tõusu. Heateenindus.ee leheküljelt loen, et nende missiooniks on arendada eesti teeninduskultuuri ning tõsta teeninduse väärtust ühiskonnas. Kindlasti ei aita ainult nende pingitusest, Eesti edu tagab iga ettevõtte ja teenindustöötaja pingutus. Kindlasti ei piisa arenguks ka ainult enda arvamusest oma headusest, eelduse ja impulsi arenguks annab peegeldus, tulgu see konsultantidelt või klientidelt Eestist või välismaalt. Olgem sellele avatud.