3 asja, mida Harvard Business School’i professor soovitab igal juhil teha iga päev
Refereeritud Harvard Business Review artiklist: 3things managers should be doing every day
„Millal me ometi peaksime leidma aega kõige selle jaoks?“ Kirjeldades kolme põhitegevust, millele iga edukas juht peab tähelepanu pöörama: kasvata usaldust, ehita meeskonda, laienda võrgustikku, kuuleme me alati seda küsimust värskete juhtide käest, kes on uuel positsioonil olnud alles mõned nädalad või kuud. Enamus neist on nördinud, et suurema osa päevast veedavad nad ootamatute probleemide lahendamisega, töötajate, tellimuste ja tarnete eest hoolitsemisega ja harva tuleb ette neid päevi, kus nad oma planeeritud tööd õhtuks tõesti ära jõuavad teha. Nad tunnevad paratamatult, et asjad on kontrolli alt lootusetult väljunud, sest kiireloomulised ülesanded ei jäta aega oluliste tööde tegemiseks.
Juhid hakkavad vastu, sest neile tundub, et me tahame teha nende „to-do“ listi veelgi pikemaks, ja selle jaoks ei ole päevakavas enam ruumi. Need kolm asja ehk juhtimise võtmeelementi ei ole kiir- või otsetee võidule – need on olulised ja fundamentaalsed tegevused, et edukalt oma meeskonda juhtida.
Usalduse kasvatamine: eduka juhtimise võtmeks on inimeste mõjutamine ja usaldus on selle aluseks. Ei ole võimalik kedagi mõjutada, kes Sind ei usalda. Iga juht peab püüdma oma tööga kasvatada usaldust enda vastu ja seda saab teha läbi oma kompetentside ja iseloomu. Kompetents ei tähenda, et juhil peab olema kõrgema astme eksperdi kraad oma meeskonna valdkonnas, vaid tal peab olema piisav arusaam tööst ja selle kitsaskohtadest, et vastu võtta vajalikke otsuseid ning piisavalt julgust, et esitada küsimusi, kui teadmistest puudu jääb. Iseloom tähendab, et juhi otsused ja teod baseeruvad isiklikest huvidest kõrgemal olevatel väärtustel ja sügaval hoolimisel tööprotsessist, klientide heaolust ja oma töötajatest. Kui Sinu alluvad usaldavad Sinu kompetentsi ja iseloomu, siis on nad veendunud, et teed juhina õigeid otsuseid.
Meeskonna ehitamine ja kasvatamine. Edukat meeskonda seob ühine eesmärk, mille aluseks on ühised väärtused. Tugevas meeskonnas tunnetavad kõik omavahelisi sidemeid sedavõrd olulistena, et ei ole võimalik üksiku liikme võit või läbikukkumine. Võidud ja kaotused on ühised, ei saa olla meeskondlikku võitu, kui üks nende hulgas on kaotaja. Peale ühise eesmärgi ja väärtuste on tugevatel tiimidel ka ühised reeglid, mida koostöös järgitakse. Targad liidrid kasvatavad ja kindlustavad endale tiimi, kus on paigas nii eesmärk, väärtused kui ka reeglid ja nad juhivad inimesi läbi oma meeskonna. Selle asemel, et käsutada: „Tee seda, sest mina ütlesin nii“ ütlevad nad: „Tee seda oma meeskonna jaoks“, mis on palju võimsam motivaator.
Võrgustiku ehitamine. Iga meeskonna edukus sõltub paljuski väljaspool meeskonda olevate inimeste ja gruppide koostööst ja toetusest. Edukad liidrid loovad ja hoiavad selliseid sidemeid, sest need on vajalikud tulevaste saavutuste jaoks. See on ilma kahtluseta kõige raskem ülesanne just esmakordselt juhipositsioonile tõusnute jaoks. See võib tunduda manipuleerimise ja pugemise ja ebaausa poliitikana inimeste suhtes, kuna vajate neilt mingit teenet ja enamus inimesi püüab ebaausat käitumist iga hinna eest vältida. Võrgustiku ehitamisel võib olla kerge poliitiline maik juures, kuid seda saab teha siiralt ja avatult, nii et sellistest suhetest võidavad mõlemad pooled.
Ikkagi: „ Millal me peaksime kõikide muude päevatööde kõrvalt kasvatama usaldust, ehitama meeskonda ja võrgustikku?“ küsivad juhid.
Meie vastus on, et need ei ole tööd, mida panna „to-do“ listi. Edukad ja tugevad liidrid teevad seda kõike läbi oma igapäevase töö, juhtides tööprotsessi ja inimesi, delegeerides ja otsustades.
Kuidas siis?
Juht kasvatab usaldust tehes hästi oma igapäevast tööd, pakkudes oma tiimile häid lahendusi ja läbi oma otsuste näitab ta välja nii hoolitsust oma töötajate kui klientide suhtes. Juhi iseloomuomadusi on võimalik hinnata läbi õiglaste otsuste ja see kasvatab usaldust.
Juht ehitab meeskonda tuletades kriisisituatsioonides meelde, milline on ühine eesmärk ja väärtused, seletades oma otsused lahti meeskonna eesmärgist lähtudes. Ta märkab ja kutsub korrale tiimi liikme, kes eksib ühiste reeglite vastu, nagu näiteks seab isikliku saavutuse kõrgemale tiimi omadest või kohtleb teisi ebaviisakalt, unustamata, et samad reeglid kehtivad ka tema enda suhtes.
Juht ehitab võrgustikku kasutades ära tavapärased juhtkonna töökoosolekud või isegi kohtumised lõunalauas või liftis. Meeskondades esinevad samad probleemid ja teiste kogemustest võib saada abi nende lahendamisel. Ta julgustab ka tiimiliikmeid suhtlema väljaspool oma tiimi ja sõlmima pikaajalisi koostöösuhteid.
Need on ainult vähesed head tavad, mida järgida, kui soovid edukas juht olla ja selles ametis paremaks saada. Kõike jõudmise „saladus“ peitub just nendes omadustes ja selles kuidas oma tööd teha. Iga uus probleem või iga uus väljakutse peaks panema Sind korraks mõtlema: Kuidas ma läbi selle parandan oma meeskonna koostööd? Kuidas see kasvatab usaldust minu vastu? Kuidas see muudab mu tiimi tugevamaks ja edukamaks?
Artikli autorid: Linda A. Hill on Wallace Brett Donham Business Administration Professor Harvard Business School´is. Ta on raamatu: Becoming a Manager autor ja raamatute Being the Boss ja Collective Genius kaasautor.
Kent Lineback on juhtinud mitmeid era ja riiklikke firmasid. Ta on raamatu Collective Genius: The Art and Practice of Leading Innovation kaasautor (Harvard Business Review Press, 2014).
Refereerinud: Moonika Hunt