Sisuliselt kuuluvad need küsimused kokku: valmisolek muudatuseks ja võimekus uues olukorras toime tulla on ühe medali kaks poolt. Seda võivad endalt küsida nii need, kellele tehakse ettepanek uueks ametiks, kui ka need, kelle tööd muudavad uued seadused või juhtide otsused. Kui leida mõned tugipunktid, kuidas ennast muutusteks ette valmistada, annab see suurema kindluse uues olukorras hakkama saamiseks.
Üldinimlik reaktsioon on muutustele mingil moel vastu seista, sest iga muutus sisaldab tundmatust, mis tekitab ebakindlust või isegi hirmutab. Samas teeb hirm meid valvsaks ja kui ta just ei pärsi meie teovõimet, siis mobiliseerib energiat muutustega toimetulekuks. Kasulik on endale selgeks mõelda oma hirmu lätted – see aitab hirmu vähendada ja endale tulevikustsenaariumit luua. Nii diagnostikat teha kui stseenaariumit luua aitavad küsimused, millele vastuste otsimine pakub kahte asja: mõtlemisprotsessi käigus ärevuse tase langeb ja isegi kui vastused pole ammendavad ja täielikult rahuldavad, tekivad kasulikud mõtted ja teadvustused, millele tähelepanu pöörata.
Näiteks võib endalt küsida
- mis põhjustab (võib põhjustada) muutusi minu töös?
- mida ma pean endale kõigepealt selgeks tegema, kui minu roll/amet muutub?
- mida ma oma uue (võimaliku) tööga seoses kõige rohkem kardan?
- mida ma saan teha, kui ma ei tule kohe uue rolliga, uute ülesannetega toime?
- milliseid ülesandeid ja rolle olen ma valmis üldse endale võtma?
Viimane küsimus on enesehindamise alus. Oma tugevuste ja nõrkuste teadmine, oma isiksuse tahkude, väärtuste ja eelistuste tundmine ja nende panemine töö konteksti on iga eneseanalüüsi tuum. Paljud oma ala spetsialistid, kellele tehakse ettepanek juhi kohale asuda, keelduvad, sest uus koht ei sobi nende enesehinnanguga ja ambitsioonidega. Samas need, kes pakkumise vastu võtavad, võivad seda teha täie teadlikkusega, olles siis ka rohkem valmis pingutama. Juhi ametis olles muutub vaade senisele tööle, kolleegidele,ülesannetele ja vastutusele. See on olulilselt suurem muutus kui senisele ametile uue lisaülesande võtmine, mille kohta liiga sageli ei küsitagi, et kas tahad või ei. Laias laastus ongi nii, et juhi kandidaadilt oodatakse tema nõusolekut, reatöötajale lisaülesande andmise puhul mitte alati. Seetõttu võib reatöötajal olla ka suurem vastuseis muudatusele, millega iga juht peaks kindlasti arvestama. Muudatuste juhtimise teooriad ja praktikad tulevad juhi töös igati kasuks. Esmalt aitab seegi, kui juht küsib endalt samu eelpoolmainitud küsimusi, pannes lausetes enda asemele oma töötaja.
