Emotsionaalsest intelligentsusest (EQ) võib täna eesti keeles lugeda juba päris palju nii internetist kui raamatutest. Viimaste hulgast tõusevad esile Daniel Golemani mahukad kirjutised, mida soovitan kõigil lugeda. Sellepärast ei pööra ma siin tähelepanu niivõrd emotsionaalse intelligentsuse määratlusele kuivõrd selle toimele ja igapäevasele kasutamisele.
Mida siis (kõrge) emotsionaalne intelligentsus endaga kaasa toob?
Eelkõige suurenenud võimet ennast (ja ka teisi) juhtida. Tugevad emotsioonid teadupärast pärsivad mõtlemist ja võivad langetada klassikalist intelligentsust IQ-d isegi mitmekümne punkti võrra. Kogenud läbirääkijad ja ka loomupärased manipulaatorid teavad seda hästi. Kui nad soovivad saavutada kellegi suhtes vaimset ülekaalu, panna kedagi tegema lollusi, järeleandmisi või endale kahjulikke otsuseid, siis ajavad nad selle inimese alguses närvi ja siis „tõmbavad tal vaiba jalge alt“.
Eks on eesti keeleski väljendeid või ütlemisi, mis tugevate emotsioonide ja mõtlemise seosele viitavad, nt. „vihastas nii, et silme ees läks mustaks; ...kaotas kõnevõime; ...mõtlemisvõime“ , „hirmust läks kõik meelest; ....sattus paanikasse, ega teadnud enam, mida teha“, „läks suurest rõõmust lausa lolliks“, „ei osanud oma mures midagi peale hakata“ jmt.
Kui inimene suudab oma tundeid ohjata, juhtida, siis õnnestub tal ka selliseid karisid vältida või neist olukordadest kiiremini välja tulla. Lõppkokkuvõttes suudab ta oma stressi paremini ja kiiremini maandada.
Veel on emotsionaalsest intelligentsusest kasu selle poolest, et kõrge EQ-ga inimene märkab ja tunneb kergemini ära teiste inimeste tunded ning suudab siis neile ka adekvaatsemalt reageerida. Mõni võib nimetada seda manipuleerimiseks, kuid see ei tarvitse sugugi nii olla. Manipulaator on inimene, kes asjastab oma partneri, kuritarvitab tema teadmatust või naiivsust, moonutades tema reaalsustaju ja surudes talle teadlikult peale oma tahte, oma agenda.
Emotsionaalse intelligentsuse abil on võimalik siiski aidata suhtluspartneril endast rohkem teadlikuks saada, talle konstruktiivset abi osutada ja lõpuks tal omaenda tahet ja agendat teostada. Lõpptulemusena loob see inimeste vahel häid suhteid ja viib koostööle.
See, kuidas emotsionaalne intelligentsus „töötab“, pole mingi raketiteadus. Selle aluseks on nii enda kui partneri tunnete äratundmine ja nende väljendamine, neile reageerimine. Raskeks teeb tunnete väljendamise vaid kartus võimalike negatiivsete tagajärgede ees. Seega esimene EQ arendamise üleanne on oma sellelaadsest kartusest üle saada. Edusammud sellel teel loovad eelduse emotsionaalse intelligentsuse märkimisväärseks tõusuks.
Nii nagu IQ-d arendatakse elu ja õpingute käigus, nii on ka EQ-ga. Kuigi meile on geenidega antud kaasa psühholoogilised eeldused ja sünnipärased võimed (mille hulka kuulub ka tundeerksus), on need siiski vaikivas olekus niikaua, kui neid maailmaga ja teise inimestega suhtlemisel ei „äratata“ ja arendata. Aeg-ajalt võib lugeda, kuidas loomade hulgas elanud lapsed peavad inimeste hulka jõudes hakkama kõik seda algusest peale omandama ja arendama. Nende sellesuunaline kasvatamine annab üldiselt häid tulemusi, kuigi töö võib olla vaevaline. Seega saab EQ-d koos teiste võimete ja oskustega treenida ning arendada. Ka tundekasvatus on kasvatus nagu iga teinegi, mis kannab seda paremini vilja, mida varem sellega peale hakatakse. Aga eks me kõik õpime elu jooksul ka ise oma katse-eksituse meetodil.
Mehhanism, kuidas emotsionaalne intelligentsus mõjutab teiste inimeste suhtumist ja käitumist, peitub suuresti inimeste ajus. Tunnete märkamine, peegeldamine ja väljendamine kaastundega ehk positiivse häälestusega vallandab inimeste ajus aineid, mis tekitavad meeldiva tunde, mis omakorda taastoodab vastavat käitumist. Sellele protsessile aitava kaasa peegelneuronid ehk teisisõnu – inimesed kalduvad üksteise käitumist jäljendama. Mida rohkem kedagi märgatakse ja seda talle ka öeldakse, seda paremini ta ennast tunneb ja vastab ka samaga. Tekib positiivne võimendus ja vastastikune kohanemine. Viimane on aga üks üldine määratlus intelligentsusele kui sellisele.
