Oleme otsustanud masu seljatada ennast ümber kujundades. Enda muutmine maailma muutmise asemel pole mingi uus mõte. Ka suurte majanduslanguste ajal on alati neid, kes kohanevad muutustega kiiresti ja neil läheb siis paremini kui teistel. Me ei tea, kui kiired ja paindlikud oleme võrreldes teistega ise olnud, kuid olulisi kaotusi meil pole. Tänaseks oleme jõudnud ka uude büroosse kolida ja meiega on liitunud kaks uut inimest. Samas ei ole kvantiteet (ei inimeste arv ega äriline käive) meile kunagi kõige olulisem olnud. Oleme otsinud teid, kuidas koos oma klientidega ennast arendada ja oma tööst rõõmu tunda. Lisaks sellele otsime pidevalt ka selliseid uusi koolitusvorme, mis aitavad kaasas avatud ühiskonna arengule. See tähendab, et lisaks meie klientide ärilisele edule kaasa aitamisele on meie jaoks olulised kodanikujulgus, vastutustundlikkus ja ettevõtlikkus kõige laiemas mõttes. Mida me sealjuures mõtleme ja kuidas oma mõtteid ellu viime, sellest võite meie blogi järgnevatest sissekannetest lugeda.
Praegu jagan teiega mõtteid, mis said selgema vormi üle aasta tagasi ja mida võib kokku võtta lausega: kokkuhoidmine on kokkuhoid.
See sõnamänguline mõte sündis meil ühise arutelu käigus 2009.a. kevadel. Teadupärast oli siis majanduslangus täies hiilguses Eestisse jõudnud, ettevõtted tõmbasid kulusid kokku, langetasid palku ja vallandasid töötajaid. Üheks esimeseks kokkuhoiu kohaks olid ka koolitused, nii et ka meie koolitusfirmana pidime tõsiselt mõtlema, kuidas edasi tegutseda. Peale sisemiste ümberkorralduste plaanisime koos ühe konverentsifirmaga teha avaliku koolituse, kus teadvustada meeskonna ühtehoidmise väärtust ja võimalusi (vastandina vallandamistele või mina-tean-kõige-paremini juhtimismentaliteedile). Paraku ei tulnud sellele piisavalt osavõtjaid ja meil tuli oma mõte ise realiseerida. Sellest on mul tänaseks välja kasvanud veelgi kindlam arusaamine, et koosmõtlemine ja –tegutsemine on praktiliselt ammendamatu võimaluste allikas.
