HEI 2011 märtsinumbris nr.29 (ajakirja saad lugeda siit) on ülevaade põhjalikust uuringust innovatsiooni kohta, mille tegi kuulus MIT (Massachusetts Institute of Technology). Selle üks järeldusi oli, et inimeste premeerimine innovatsioonipüüdluste eest ei kanna vilja.
Miks? Sellepärast, et rahast tugevamalt hindasid inimesed sotsiaalseid faktoreid, nagu tunnustus, staatus, kaasatus ja osalus ning personaalseid faktoreid, nagu sisemine rõõm ja rahulolu, mida töö pakub.
Sellest loost tuli välja veel üks oluline seos ülal kirjeldatud motivatsiooni ja innovatsiooni edukuse vahel. Nimelt innovatsioon on edukas nendes firmades, kus seda tehakse pidevalt, mitte ühekordse „heureka“ või „ahaa-na“. Ja selle saavutamiseks pingutatakse pikalt.
Pikalt ja pidevalt uuendamisega tegelemine pole aga mingite ühekordsete preemiatega saavutatav. Samamoodi ei aita siin ka palga kestev kasv. Nagu teada, raha motiveerib inimest suhteliselt lühikest aega sellepärast, et ta kaotab ajas (inflatsioonist tulenevalt) väärtust, kui ka sellepärast, et inimene harjub oma tasudega.
Nii et vaata mis otsast tahes, elu on paradoksaalne - innovatsioon, mille lõppeesmärgiks on lõpuks raha teenida, ei toitu ise rahast.
Tahtmatult tuli pähe väike keelemäng - eesti keeles kõlavad hästi kokku innovaatika ja innukus. Kuidas innustada inimesi innovatsioonile, see on miljoniküsimus täna ja edaspidi.
