Olen juba kirjutanud EAS-i tellitud ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud juhtimisvaldkonna uuringust 2010/11 (Kas Eesti firmad on nagu maffiaperekonnad? 18.10.11.) ja kirjutan kindlasti veelgi, sest nii põhjalikku juhtimisuuringut pole Eesti varem tehtud. Seekord lähtun uuringu ühest olulisest järeldusest – eesti juhid ja firmaomanikud räägivad palju inimestest ja arendusest, kuid tegelikkuses planeerivad ja jälgivad peamiselt finantse. Seda järeldust võrdlen Olympic EG värske aruandega. Nimelt kirjutas Äripäev (7.11.11) sellest, et Olympicu juhid ostsid osa grupi vaba raha eest kulda. Artikkel tugineb Olympicu 2011.a. 3 kvartali aruandel. Kuigi mitte ainult – ajakirjanikud rääkisid Kuku raadios, et aruandes otseselt kullaostust juttu polnud, kuid mõned numbrid tekitasid neis huvi. Kui nad selle kohta järele küsisid, alles siis tunnistas firma kullaostu ja nõukogu esimees Armin Karu ka selgitas, miks seda tehti.
Kui mõni meie minister ütleb, et riik peab kulutama nii ja nii palju selle ja selle peale, siis esitleb ta seda nagu ühiskonnale vajalikku sammu, aga kõlab see paraku nagu kahetsus – et kõne all olev tegevus on kulu riigikassale.
Lugesin Äripäevast 24.10.2011 ühte moodsa aja ärimuinasjuttu. Leht avaldas huvitava artikli ligi 30 aastat edukalt turul olnud Taani ehtetootmisfirmast Pandora. Firma tegi üle aasta tagasi oma esimese ja ülieduka avaliku aktsiaemissiooni, millega sai juurde 560 miljonit oma tegevuse laiendamiseks. Tol hetkel hinnati firma väärtuseks 27,33 miljardit Taani krooni.
Äripäeva ajakirjas Personali Praktik (Oktoober 2011) tsiteeriti hinnatud Itaalia giidi Mare Ligi, kelle väitel itaallased on äärmiselt umbusklikud. Perekond on pea ainus kooslus, mida nad jäägitult usaldavad, mistõttu on Itaalias ka palju perefirmasid.
Harvard Business Review blogis pakuvad kommentaatorid huvitavaid mõtteid edu saavutamisest. Näiteks väidab üks kirjutaja, et edukad inimesed on kõik ilma erandita probleemilahendajad, lisades ka veel plaanimisvõime ja horisondi taha nägemise võime.
