Sisene

Logi sisse

Kasutajatunnus *
Salasõna *
Remember Me

Blogi

Kirjeldan järgnevalt levinud suhtlemisalase koolituse “mudelit”, mida olen kogenud ja ka ise järginud. Koolitaja esitab teaduslikku teavet, näiteks uurimistulemused meeskonnatöö kohta. See info pärineb uurijalt, kes uuritavaid käsitleb objektina. Sellelt positsioonilt sõnatatakse ka tulemused. Nende tulemuste esitamisel on mugav ka esitajal, antud juhul koolitajal, võtta vaatleja positsioon ehk samastuda uurijaga. Uuringutulemusi edastada oletab koolitaja, et sellisest kõrvaltvaataja silmast on osalejaile kasu.

Eesti teatrites tehakse aeg-ajal vägagi mõjusaid lavastusi. Kust need tekivad? Mikk Mikiver on kunagi öelnud, et kui tekst on hea, on suurem tõenäosus, et sünnib ka hea lavastus. Hea tekst annab aktuaalse või igikestva teema, sisaldab rohkelt tähendusi ja tõlgendusvõimalusi, on väljendusrikas, mitmekihiline ja erinevate mänguvõimalustega.

Vastus – sama, mis üldises juhtimises, millele viitas Eesti ettevõtete põhjalik juhtimisuuring (vt. kahte eelmist ajaveebi artiklit): juhtide enesehinnang (oma teadmiste taseme hinnang) on kõrgem kui uuringu tulemused järeldada lubavad. Sellest tuleneb paratamatult, et juhid ei pööra inimeste arendamisele piisavalt tähelepanu ja sellesse investeeritakse vähe.

Olen juba kirjutanud EAS-i tellitud ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud juhtimisvaldkonna uuringust 2010/11 (Kas Eesti firmad on nagu maffiaperekonnad? 18.10.11.) ja kirjutan kindlasti veelgi, sest nii põhjalikku juhtimisuuringut pole Eesti varem tehtud. Seekord lähtun uuringu ühest olulisest järeldusest – eesti juhid ja firmaomanikud räägivad palju inimestest ja arendusest, kuid tegelikkuses planeerivad ja jälgivad peamiselt finantse. Seda järeldust võrdlen Olympic EG värske aruandega. Nimelt kirjutas Äripäev  (7.11.11) sellest, et Olympicu juhid ostsid osa grupi vaba raha eest kulda. Artikkel tugineb Olympicu 2011.a. 3 kvartali aruandel. Kuigi mitte ainult – ajakirjanikud rääkisid Kuku raadios, et  aruandes otseselt kullaostust juttu polnud, kuid mõned numbrid tekitasid neis huvi. Kui nad selle kohta järele küsisid, alles siis tunnistas firma kullaostu ja nõukogu esimees Armin Karu ka selgitas, miks seda tehti.

Kui mõni meie minister ütleb, et riik peab kulutama nii ja nii palju selle ja selle peale, siis esitleb ta seda nagu ühiskonnale vajalikku sammu, aga kõlab see paraku nagu kahetsus – et kõne all olev tegevus on kulu riigikassale.