Sisene

Logi sisse

Kasutajatunnus *
Salasõna *
Remember Me

Blogi

Eesti NATO Ühingu väljaandes 22.10.2010 kirjutas reservlipnik, magister juris Mari-Liis Põder artikli Genfi sõjaõiguse tähtsusest ja sellest, millest sõltub, kas komandöri alluvad seadust järgivad või mitte.

Seaduse järgimise ja õpetamise eest vastutab komandör, organisatsiooni mõistes meeskonna juht. Komandör vastutab kõige eest, mis tema üksuses juhtub või ei juhtu. Alluvate suhtumine sõjavangidesse ja tsiviilisikutesse sõltub komandöri isiksusest, tema võimest kutsuda oma võitlejaid olema üle kättemaksukirest ja isiklikust kaotusvalust, eeskujust osata jääda inimeseks ka kõige keerulisemates lahinguolukordades. Sealjuures rõhutab Põder üldist seaduspära, et professionaalsed, õppinud sõjamehed järgivad paremini sõjaõiguse norme.

Praegu on kõige pimedam aeg meie kliimas. Kuldne sügis on läbi ja pehme lumine talv pole veel saabunud. Käime tööl, maksame arveid, hoolitseme pere eest, käime trennis, kuulame sõbra muret, ajame asju ja oleme tublid. Aga aina tihedamini hommikul mõtleme, et milleks tõusta? Miks minna tööle? Magaks lihtsalt edasi. Ei viitsi autohooldusesse minna. Ei viitsi tagasi helistada. No lihtsalt ei jaksa enam...Pime on, ja külm, ja rõske, ja tavaline.

Vastuse leiab pisikestest asjadest. Energia on meie sees ja meie ümber kogu aeg olemas. Seda tuleb lihtsalt märgata. Pakun mõned variandid, kust seda leida võib:

Loovusest räägitakse ja kirjutatakse üha laiemalt, erinevatest vaatenurkadest ja ka üksteisele vastukäivalt. Sestap on põhjust polemiseerida.

Näiteks lugesin Indrek Maripuu Arendussahtlist refereeringut IBM-i globaalsest juhtide uuringust 2010 aastal http://www.maripuu.eu/kool-parsib-homseid-eduvoimalusi/. Seal öeldakse kokkuvõtvalt, et keerulises maailmas edukaks toimetulekuks peavad juhid üha rohkem vajalikuks loovust. Ootuspärane ja loogiline tõdemus. Aga huvitavaks läheb, kui minnakse detailidesse ja tuuakse välja kaheksa tunnust, mis loovat juhti iseloomustab. Vaatasin neid lähemalt ja avastasin, et neid tunnuseid on kahes kategoorias – loovat juhti kirjeldatakse selle kaudu, mis ta teeb ja selle kaudu, milline ta on. Seitsmest kuus on tegevused, mida saab seostada oskustega ja ainult üks on olek, mis iseloomustab inimese võimekust. Ja see üks on – loov inimene talub hästi ebaselgust ja mitmetähenduslikkust.

Eelmises blogis lubasin kirjutada, kuidas on seotud omavahel loovus, Dieseli kaubamärk ja akadeemiline ning emotsionaalse intelligentsus. Püüan seda alljärgnevalt teha.
Käesoleva aasta algul tuli tuntud kaubamärgil Diesel välja kampaania Be Stupid (ole rumal). See hõlmas ulatuslikku audiovisuaalset lahendust, kus loovate ning kohati vägagi intrigeerivate piltide ja videomaterjali kaudu püüti näidata ehtsate elus ettetulevate olukordade kaudu, miks on vahel arukas olla rumal, tobe ja kontrollimatu.

Elasid kord kuningas ja kuninganna, kellel oli kolm poega...
Ja juba ongi fantaasia lendama läinud ning lugu igaühe peas sündimas. Seda, et laste arengule on muinasjuttude kuulamine väga tähtis, teame hästi. Vähem levinud on teadmine, et sama meetodit saame kasutada ka oma ettevõtte või meeskonna arendamisel. Miks mitte asendada rutiiniks kujunenud koosolek muinasjutu loomise tunniga?
Olen kasutanud lugusid ja muinasjutte meeskonnakoolitustel, kus põhiteemaks väärtused. Osadel meeskondadel on olnud soov luua uued väärtused, teised on tahtnud olemasolevaid ümbersõnastada või kinnistada. Tallinna Ülikooli tudengitega sündis muinasjutt - Kultuuripealinn 2011.