Tänapäeva äri nõuab üha enam juhtidelt oskust töötada inimestega ning luua hästi toimiv meeskond. Meeskonna juhtimise koolitus annab ülevaate juhtimisfunktsioonidest, arendab grupidünaamika tajumist ning otsustamisvõimet, tõstab tervikuna juhtimiskompetentsi. Koolitusel õpivad juhid analüüsima oma igapäevatööd ja oma juhtimisstiili ning hindama seda lähtuvalt oma juhtimistasandist, meeskonnast ja organisatsioonist.

Sõltuvalt juhtimistasemest aitame osalejatel mõtestada enda jaoks, kuidas tõhusamalt kasutada igapäevasuhtlust, koosolekuid või arenguvestlusi probleemide lahendamiseks ja inimeste motiveerimiseks, kuidas sõnastada eesmärke ja planeerida tegevusi. Vaatleme organisatsioonikultuuri, selle elemente ja avaldumisvorme ning muudatuste juhtimist konkreetses juhtimispraktikas. Otsime vastust küsimusele, mida peaks iga juht oma mõjualas tegema, et muudatused oleksid edukad.

Koolitus aitab saada vastuseid järgmistele küsimustele:
Mida peab juht tegema teisiti kui tavatöötaja? Millised on juhi põhiülesanded? Millistele ülesannetele keskenduda? Kuidas püstitada sobiv eesmärk ja teha plaan, mis ka täidetaks? Kuidas ühitada strateegia ja taktika, head suhted ja nõudlikkus igapäevajuhtimises? Kuidas panna inimesed rohkem vastutust võtma ja motiveerida neid saavutama parimat? Kuidas läbi viia arenguvestlusi? Kuidas teha efektiivseid koosolekuid? Mis osa on juhi töös organisatsioonikultuuril ja kuidas seda arvestada? Kuidas muudatusi ette valmistada ja läbi viia?

Koolitusel on kaks sihtgruppi:
1) Esmatasandi juhid ja madalama astme keskjuhid (kes juhivad ühte juhti).
Märksõnadeks juhtimise funktsioonid, erinevad tööalased rollid ja inimeste profiilid, meeskonna loomine, eesmärgistamine, planeerimine, protsessi haldamine, delegeerimine, probleemide lahendamine

2) Kõrgema astme keskjuhid (kes juhivad mitmeid juhte), tippjuhtide reserv/järelkasv.
Märksõnadeks enesejuhtimine, liidriks arenemine, liidrivõimekuse kasvatamine, strateegiline juhtimine, muudatuste juhtimine, inimeste inspireerimine, eestvedamine, motiveerimine.

Enesejuhtimise ehk eneseregulatsiooni oskust vajavad kõik inimesed, et elus hästi toime tulla. Koolitus võimaldab heita sügavama pilgu enda sisse, teadvustada ja hinnata oma väärtusi, hoiakuid ja käitumisharjumusi, teha vajadusel korrektuure ning seada sihte enda käitumise muutmiseks. Isiksuslik areng pole mõeldav ilma enesejuhtimise oskuse arendamiseta. Enesejuhtimise koolitus on töö iseendaga. Selle käigus õpib inimene ennast selgemalt tunnetama, kõrvalt vaatama, analüüsima, endale ise tagasisidet andma. Võiks öelda, et see on kogu teadliku õppimise alus. Enesejuhtimise oskuse olemasolu annab head eeldused ka teiste juhtimiseks.

Enesejuhtimise alateemad on:
• enesemotivatsioon
• isiklik õpistiil, õpioskused
• stressi juhtimine
• tõhus ajakasutus
• muudatuste juhtimine - enda käitumise ja hoiakute muutmine
• liidriks kasvamine
• emotsionaalne, praktiline ja multiintelligentsus
• tervise hoidmine
• isiksuslik areng

Probleemid ehk olukorrad, millega me päris rahul pole, on elu osa. Seepärast tegeleme probleemilahendusega pea iga päev ja nende lahendamise oskus on oluline kõikidele inimestele nii tööl kui kodus. Koolitus annab ülevaate probleemilahenduse alusmudelist ning loovatest meetoditest selle kasutamiseks. Lisaks vaatame, kuidas probleemilahenduse mudeli abil on võimalik koosolekuid tüpiseerida ja nende efektiivsust tõsta.

Mõned näited probleemilahenduse meetoditest, mida on koolitusel võimalik õppida kasutama

• grupitöö meetodid, mida saab kasutada ka väga suurte gruppidega – avatud ruum, maailmakohvik, de Bono mõttemütsid jt.
• ajurünnaku meetodid – vabad assotsiatsioonid, vagunite haakimine, rollivahetus jt.
• probleemi tunnetamise meetodid – viis miksi, swot, kalasaba, nominaalne grupp jt.
• visualiseerimise meetodid – meelekaart, mõistekaart, kuue pildi meetod, probleemipuu jt.

Kõik me suhtleme ja võiks arvata, et seda oskust on meil piisavalt. Ometi on suhtlusoskused kõige enam nõutud koolitused üle maailma. Suhtlusoskused on meie kõigi jaoks universaalsed ja hädavajalikud oskused, eriti just koostöös. Nagu on öelnud erinevate meediaväljaannete pikaaegne peatoimetaja Priit Hõbemägi – suhtlusoskused on inimese psühholoogiline kirjaoskus. Kunagi pole hilja seda õppida või täiendada.
Koolitusel on võimalik õppida, kuidas ennast kehtestada ehk käituda kindlalt, teist poolt ründamata ja enda vajadustest loobumata. Koolituse käigus arendame järgmisi oskusi: aktiivne kuulamine, selge eneseväljendus, suhtlustasandite tajumine ja suhtlusprotsessi juhtimine.

Suhtluskoolitus võib olla ülal loetletud põhioskuste koolitus või osa kahest rakenduspõhisest koolitusest:

• teenindussuhtlus
• müügisuhtlus

Võib juhtuda, et pingelise töö tagajärjel lahvatavad inimeste vahel konfliktid. Kuid põhjused peituvad siiski mujal. On see nõrk eneseregulatsioon või puudulikud suhtlusoskused? Konfliktide süvapõhjuseks peetakse erinevaid väärtushinnanguid, isiksuslikku sobimatust, kuid on veel terve rida põhjusi, miks konfliktid võivad tekkida. Kursusel tutvumegi konfliktide tekkimise põhjustega, konfliktide tüüpidega ja konfliktide käsitlemise võimalustega: konfliktiga toimetulek, konflikti lahendamine ja konflikti vahendamine (lepitamine).

Enamus meie tööalasest suhtlusest on sisuliselt läbirääkimised – kolleegidega, meeskonnakaaslastega, juhtidega, alluvatega, partneritega, klientidega. Sageli tuleb läbirääkijana esindada ka oma meeskonda, läbi rääkida korraga mitme inimese või osapoolega (mitmepoolsed läbirääkimised) või kaasata läbirääkimistesse oma kolleege (meeskondlikud läbirääkimised). Olgu tegemist ükskõik millisega neist, läbirääkimisoskusest sõltub iga üksiku inimese ja kogu meeskonna või koguni organisatsiooni edu.

Esinemisel (esitlusel, sõnavõtul, kõnel) on selgelt kaks poolt: teksti loomine ja selle ettekandmine. Üks inimene võib olla hea ühes, teine teises. Ideaalis püüdleme mõlema poole täiuslikkuse suunas. Eriti oluline on see intervjuude jm. usutluste puhul, kust tekst tuleb luua kohapeal. Nt. USA president Barack Obama pole usutlustes kõige parem esineja, kuid on suurepärane oraator, kui saab valmis kõne paberilt maha lugeda. Tema kõnede tekste lihvitakse pikalt, mõnikord tehakse parandusi isegi veel kümmekond minutit enne esinemist.

Ühe sisuka kõne ja ka näitmaterjali ettevalmistamine on suurusjärgu võrra pikem kui selle ettekandmine. Koolitustel läheneme igale osalejale individuaalselt, jättes ühisosaks põhimõtted ja baasteadmised.

• Meisterläbirääkija
• Kõrge energiaga meeskonna mudel
• Individuaalne ja meeskondlik rolliprofiil
• Meeskonna stressiprofiil
• Linking Skills Profile - Meeskonda ühendavate oskuste profiil

Mentorlus on teadmiste edasiandmine. See on enamasti pikaajaline koostöösuhe, tavapäraselt kahe inimese vahel, kuid seda võib rakendada ka grupis.
Töövaldkonnas aitab mentor väiksemate kogemustega töötaja tulemuslikkust suurendada, organisatsiooni ja uude rolli sisse elada, juhtimisvõimekust tõsta, keerulisi probleeme lahendada ning töös kolleegidega paremini hakkama saada. Samuti edastada organisatsiooni põhiväärtusi, visiooni ja missiooni.

Mentee saab asjatundlikult inimeselt nõu küsida, analüüsida ja testida oma mõtteid ja lahendusi, mis omakorda vähendab „prohmakate“ hulka igapäevases töös. See suurendab mentee enesekindlust ja motivatsiooni oma rajal jätkamiseks või uute väljakutsete vastuvõtmiseks.



Mentoreid võib liigitada kaheks:

- sisementor valdab kogu ettevõtte toimimist ja „siseinfot“ ja pühendab osa oma tööajast juhendamisele. Peale tööalaste teadmiste ja oskuste annab mentor edasi ka organisatsiooni väärtusi ja kultuuri. Mentor ei ole mentee otsene ülemus.

- välismentor on kogemustega juht või oma ala spetsialist väljastpoolt, kellega juhid või spetialistid saavad nõu pidada. Välismentori puhul on oluline, et ta on ise sarnases olukorras olnud, valdab teemakohast „suurt pilti“ ja  näeb kõrvalseisjana tegutsemismustreid, mida mentee seesolijana ei näe.

 
Me pakume ka mentortiimi teenust. Mentortiim koondab mitut välismentorit ja võimaldab saada korraga osa laiemast kogemusteringist. See annab juhtidele võimaluse heita avaram pilk kogu organisatsioonile, selle erinevatele tahkudele, kõikidele juhtimistasanditele. Meie mentortiimi on koondunud teadmised erinevatest äri- ja juhtimisvaldkondadest ja -lahendustest. Mentortiimi võib vaadelda ka kui juhtide kogemuste vahetamise klubi, mida saab oma organisatsiooni arendamiseks sisse osta. Mentortiimi eeliseks on ettevõtte arenguvajaduste analüüsi tegemise ja lahenduste leidmise mitmekülgsus ja kiirus

• Kõrge energiaga meeskonna mudel
• Meeskonna stressiprofiil
• Linking Skills Profile - Meeskonda ühendavate oskuste profiil

Mis see on?
Deep Lead™ on juhtide arendamise programm, mis toetab süvatasandil õppimist ehk oma hoiakute ja käitumise muutmist. Programm annab selleks taustsüsteemi, mõõdiku (360 kraadi tagasisidel põhineva juhtimisvõimekuse profiili) ning abivahendid arengu jälgimiseks.
Süvajuhtimise programmi lõi soome pedagoogikateadlane Vesa Nissinen kaitseväe ohvitseride koolitamiseks. Mudel on kasutust leidnud alates aastast 1998 ja levinud väga kiiresti ka teistesse õppeasutustesse ja äriorganisatsioonidesse. Süvajuhtimise põhimõtteid ja programmi mõju on uuritud mitmes Soome ülikoolis ja kaitstud sel teemal ka doktoritöid. Uuringute ja tööst saadud tagasiside põhjal täiendatakse programmi pidevalt. Edulood paljudest soome ja rahvusvahelistest ettevõtetest, kes on rakendanud Deep Lead programmi, räägivad enda eest.  

Kellele see programm on mõeldud? Kesk- ja tippjuhtidele ja juhtimismeeskondadele Kui kaua see kestab? Standardprogrammi kestus on 1 aasta, mille sisse mahub 4 seminaripäeva vahepealsete koduülesannetega. Mis keeles me seda teeme? Eesti, inglise, soome, vene keeles. Kes seda läbi viib? Ülo Vihma - Deep Lead esindaja Eestis,  akrediteeritud treener. Programmi kaugem eesmärk on: aidata juhtidel jõuda nõustajakesksest enesearendusest isejuhtimiseni.

Programmi sisu ja vorm:
Programm kestab aasta ning kulgeb konsultandi juhitavast isejuhtimise suunas. See algab koolitusega, kus antakse teadmine süvajuhtimise olemusest ja neljast liidri tuumkompetentsist ning motiveeritakse osalejaid aastaseks pingutuseks.  Seejärel  koostatakse osalejatele 360 kraadi tagasisidest lähtuv liidriprofiil, mida analüüsitakse koos konsultandiga tuumkompetentsidest lähtuvalt. Analüüsi põhjal sõnastab iga osaleja oma väga konkreetse ja mõõdetava  arenguülesande  ning sõlmitaks oma tiimikaaslastega kokkulepe  välise tagasiside saamiseks. Protsess jätkub coachi abil sisemise tagasiside ja enesejuhtimise omandamisega ja lõpeb aasta pärast uue profiili koostamise ja muutuste hindamisega.


 
Lisaks põhiprogrammile soovitame toetada juhtide arengut individuaalse ja grupi- coachinguga. Paraja sagedusega toimudes aitavad nad hoida arengufookust ja tugevdada meeskonda. Eesti kogemuse järgi on kasulik korraldada coachinguid kord kuus nendel kuudel, mil pole põhiprogrammi koolitust. 
 
Igal inimesel, kaasa arvatud juhil, on raske oma hoiakuid ja harjumusi muuta. Kursus aitab seda teha eesmärgipäraselt ja tõhusalt. Aastase programmi järel tehtud uus juhtimisprofiil näitab juhile tema senise pingutuse vilja ning aitab uusi sihte seada. Erinevad edulood (http://www.deeplead.com) kinnitavad, et selle tulemusena arenevad mitte ainult juhid, vaid ka juhtimismeeskonnad ja organisatsioonid tervikuna.

• "Lõvikonservid"
• Coachimine oli minu jaoks võõristav sõna